Taavi Rõivas (sündinud 26. septembril 1979) on Eesti poliitik, Eesti Reformierakonna esimees (2014–2017) ja Eesti peaminister (2014–2016).

Aastatel 2012–2014 oli Rõivas Eesti sotsiaalminister. 14. märtsil 2014 tegi president Ilves Taavi Rõivale ülesandeks moodustada valitsus ja sama aasta 26. märtsil kinnitas president Rõiva Eesti peaministriks. 7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond Rõivale ettepaneku tagasi astuda.^[1] 9. novembril 2016 tegi Riigikogu Taavi Rõivale umbusaldusavalduse (umbusaldamise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vaja oli 51 häält).

Taavi Rõivas on õppinud Tallinna 17. Keskkoolis ja Tallinna Reaalkoolis, mille lõpetas 1997. aastal. Seejärel õppis ta Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas, ülikooli lõpetas 2002. aastal välismajanduse ja turunduse erialal bakalaureusekraadiga.

Taavi Rõivas on töötanud justiitsminister Märt Raski nõunikuna 1999–2002, ASi IT Grupp suurklientide haldurina 2002–2003, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo nõuniku-büroojuhatajana 2003–2004, Tallinna Haabersti linnaosa vanemana 2004–2005 ning peaministri nõunikuna 2005–2007. Aastatel 2007–2012 oli Rõivas Riigi Kinnisvara AS-i nõukogu esimees.

Pärast poliitikast lahkumist on Taavi Rõivas töötanud idufirma Auve Tech nõukogu esimehena.^[2] 2023. aastal oli Rõivas kolme ettevõtte juhatuse liige.^[3]

2022. aasta 30. augustil valiti Taavi Rõivas Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu esimeheks.

Taavi Rõivas on Eesti Reformierakonna liige alates 1998. aastast.

Ta kandideeris Tallinna Linnavolikogusse 1999. aastal, kui kogus valimistel 57 häält ja ei osutunud valituks. Tallinna Linnavolikogu liige on Rõivas olnud aastatel 2005–2021 (kogutud hääled valimistel: 2005 – 1446, 2009 – 2747, 2013 – 1405 ja 2017 – 4130 häält).

Riigikogusse kandideeris Rõivas esimest korda 2003 aastal, ta kogus 284 häält ja ei osutunud valituks. Rõivas on olnud XI Riigikogu (2007–2011, valimistel kogus 1701 häält), XII Riigikogu (2011–2015, 6710 häält), XIII Riigikogu (2015–2019, 15881 häält) ja XIV Riigikogu liige (2019–2020, 2847 häält).

2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus Rõivas 7704 häält ning ei osutunud valituks.^[4]

Aastatel 2009–2011 oli Rõivas Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja 2018–2019 aseesimees. Ta on olnud Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees (2011–2012).

15. oktoobril 2020 teatas ta, et lahkub nii Riigikogust kui ka poliitikast.^[5]

Aastatel 2012–2014 oli Rõivas Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Ta määrati sellele ametipostile pärast Kristen Michali tagasiastumist justiitsministri kohalt, kui uueks justiitsministriks sai senine sotsiaalminister Hanno Pevkur. Oma ametiajal algatas Rõivas töövõimereformi.

Pärast Siim Kallase loobumist peaministrikandidaadiks pürgimast sai 12. märtsil 2014 Reformierakonna uueks peaministrikandidaadiks Taavi Rõivas. 14. märtsil määraski president Toomas H. Ilves Taavi Rõiva ametlikult peaministrikandidaadiks ^[6]. 24. märtsil sai Rõivas 55 poolt ja 36 vastuhäälega Riigikogult volituse moodustada valitsus.

9. aprillil 2015 astus ametisse Taavi Rõivase teine valitsus. 9. novembril 2016 avaldas Riigikogu Taavi Rõivase valitsusele umbusaldust häältega 63:28.^[7]

5. detsembril 2016 valiti Taavi Rõivas 43 poolthäälega Riigikogu teiseks aseesimeheks.^[8] 12. oktoobril 2017 lahvatanud ahistamisskandaali tõttu teatas Taavi Rõivas samal päeval tagasiastumisest Riigikogu aseesimehe kohalt.^[9]

• 2016 Soome Valge Roosi Ordeni Suurrist
• 2017 Riigivapi II klassi teenetemärk^[10]

Taavi Rõivas abiellus 19. augustil 2017 Luisa Värgiga. Neil on tütar Miina Rihanna (sündinud 2009),^[11] poeg Herman (2016) ja tütar Uma (sündinud 2019).^[12][13]

Taavi Rõivas on harrastusjooksja ning on maratonidel osalenud kolm korda, viimati SEB Tallinna Sügisjooksu 42 km maratonil 2014. aasta 14. septembril, mille läbis ajaga 4:03:25.^[14] Rõivase parim maratoniaeg on 3:46 (Valencia, 2013). Ta on osalenud ka poolmaratonidel, jooksudel ümber Viljandi järve ja Ülemiste järve. 2021. ja 2022. aastal osales triatlonivõistlusel Ironman 70.3 Tallinn, mille katkestas mõlemal korral.^[15]

2007. aastal määras politsei Rõivale 3000 krooni trahvi, kuna Rõivas põhjustas Võrus liiklusõnnetuse, milles sai kannatada alaealine.^[16]

Taavi Rõivas on läbinud reservohvitseride kursused ning sai 2018. aastal presidendi käskkirjaga nooremleitnandi auastme.^[17]

• Taavi Rõivase esimene valitsus
• Taavi Rõivase teine valitsus

• Taavi Rõivas Facebookis
• Taavi Rõivas Twitteris
• Taavi Rõivas Instagramis
• Lühitutvustus Valitsuse lehel

Meedias

• Kadri Ibrus, Taavi Rõivas: olen sotsiaalvaldkonnaga kursis paberite kaudu, Eesti Päevaleht, 18. detsember 2012, (paberkandjal) lk 8–9, veebiversioon (vaadatud 21.12.2014)
• Rõivase 960 päeva. Mõrud hetked kahes valitsuses 2014-2016 ERR, 10. november 2016
• Priit Pullerits. Jutt seisakust on naeruväärne, Eestis ei ole mingit seisakut. Postimees, 3. detsember 2016
• Geidi Raud, Vastuolud ahistamisskandaali ümber: kas valetab Rõivas või väidetav ahistamisohver? ohtuleht.ee, 13. oktoober 2017.
• Viljar Voog, KÜLMKAPP, MURTUD NINALUU JA ORAVAD ÄMARIS: Taavi Rõivase suuremad ja väiksemad skandaalid poliitikas, Õhtuleht, 16. oktoober 2020.
• Merilin Mölder, Taavi Rõivase pöörased skandaalid: kurikuulus külmkapp, ninaluumurd, meeletu poissmeesteõhtu ja hotelliseiklus. kroonika.delfi.ee, 22. september 2023.