Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Türgi keelt kõnelevad türklased, kes elavad põhiliselt Anatoolias, Musta mere ja Vahemere (türgi keeles "Valge mere") vahelisel poolsaarel. Türgis räägitakse ka teisi keeli, sealhulgas araabia ja kurdi keelt.

Kõnelejate arv on umbes 80 miljonit. Lisaks ladina tähestiku tähtedele on kasutusel mõned modifitseeritud tähed.

Türgi keele lähemad sugulaskeeled on türkmeeni ja aserbaidžaani keel.

Sarnaselt teiste turgi keeltega iseloomustab türgi keelt vokaalharmoonia, aglutinatsioon ning rikkalik sufiksite kasutamine. Näiteks mitmust väljendaval sufiksil on kaks kuju -lar või -ler vastavalt sõna tüves olevatele ees- või tagavokaalidele.

Türgi keel kasutab ladina kirja. Kirjaviis on fonoloogiline: ühele foneemile vastab üks grafeem. See kirjaviis võeti kasutusele tänapäevase Türgi esimese riigipea Mustafa Kemal Atatürki ajal 1928. aastal, varem kasutati araabia kirja. Araabia kiri sobis hästi osmanitürgi keele kirjutamiseks, mille sõnavara kasutas palju araabia ja pärsia laensõnu, kuid türgi sõnade jaoks mitte – erinevalt türgi keelest on araabia keeles palju konsonante, kuid vähe vokaale. Atatürk oli keeleteadlastelt küsinud, kui palju võtaks aega keele üleviimine uuele tähestikule, mispeale talle vastati, et umbes viis aastat, mispeale Atatürk ütles: "Me teeme selle ära kolme-viie kuuga."

Atatürk rajas ka Türgi keele instituudi, mille ülesandeks oli keele türgipärasemaks muutmine.

Keelekood on standardi ISO 639 järgi tr või tur.

Türgi keeles puudub grammatiline sugu.

• Türgi nimede kirjutus ja hääldus EKI teatmikus