See artikkel on kodumaa sunnitud mahajätmisest; filmi kohta vaata artiklit Suur põgenemine (film).
Eesti rootslased Nõukogude okupatsiooni eest põgenemasEesti sõjapõgeniku varustus Saaremaa muuseumi väljapanekus
Suur põgenemine oli massiline põgenemine sissetungiva Nõukogude Punaarmee eest Eestist1944. aasta hilissuvel ja sügisel. Suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks (sest mindi peamiselt meritsi, paatidega) ja põgenenuid paadipõgenikeks.
Põgenemine algas juba augustis ja saavutas haripunkti 19.–23. septembril, kuid Saaremaalt läks laevu Saksamaale ning paate ja vanu rannasõidupurjekaid Rootsi veel oktoobri alguses. Põgenikke ja taanduvaid sõdureid lahkus Eestist ka maitsi, aga neistki osa pandi hiljem laevadele Kuramaa sadamates.[3]
Põgenemisteekond oli ohtlik, sest käis sõjategevus, ent Nõukogude terrori eest pääsemise nimel olid inimesed valmis enda ja oma perekonna elu kaalule panema. Enamik paate oli ohtlikult ülekoormatud. Sageli jäi merel mootor seisma ja torm võis paadi vastu kaljusid puruks peksta. Kui palju paate pärale ei jõudnud ja merel kadunuks jäi, on praegu võimatu öelda.[3] Põgenikke Saksamaale viinud laevadest hukkus kaks: 21. septembrilTallinnast lahkunud laatsaretlaevMoero ja 3. oktoobrilKuressaarest välja sõitnud mereväe õppelaev Nordstern. Esimese uputas Nõukogude lennukilt heidetud, teise allveelaevalt lastud torpeedo. Hukkus palju inimesi.[3]
Põgenikevool Saksamaale algas suvel ja jõudis haripunkti septembris. Evakueeruti sõjaväe transpordilaevadel, mis väljusid Pärnust, Paldiskist ja Tallinnast. Tallinnast lahkusid viimased suured põgenikelaevad 20. ja 21. septembril ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul.[3] 21. septembri õhtupoolikul alustas viimane transpordilaevade karavan teed Tallinnast Gotenhafenisse Saksamaal. Konvoisse kuulusid RO-1, RO-22, Hamburg, Lappland, hospidallaevMoero jt.[4] Järgmisel hommikul ründasid Nõukogude lennukid karavani. Pommitabamuse sai RO-22, kuid suutis omal jõul edasi sõita. Laeval oli 130 inimohvrit, nende hulgas 33 eestlast. Kell 11.45 sai pommitabamuse Moero ja vajus kümne minutiga põhja. Ohvrite arvu ei teata, räägiti, et peale sakslaste võis laevas olla 2500–3000 eestlast, nende hulgas palju haavatud eesti sõdureid. Lappland päästis Moero reisijatest 600–700 inimest. Saksamaale põgenes kokku umbes 40 000 eestlast.[4]
Põgenemine Soome ja sealt Rootsi
Pakrilt põgenenud eestirootslased Rootsis
Põgeneti peamiselt kalurimootorpaatide ja väiksemate laevadega. Soomlased abistasid Soome saabunud Eesti põgenikke. Pärast vaherahu sõlmimist Soome ja NSV Liidu vahel 19. septembril soovitati kõigil Eesti Vabariigi kodanikel Soomest lahkuda, sest NSV Liit käsitas eestlasi Nõukogude kodanikena ja nõudis neid tagasi. Eestlaste transpordi eest Soomest Rootsi hoolitses Soome kaitsepolitsei ohvitser Otto Kumenius. Korralduse selleks sai ta Soome peastaabi (Päämaja) luureosakonna ülema abilt kolonel Joel Svante Walldénilt. Põgenike kogunemiskohaks oli määratud Põhjalahe sadamalinn Rauma. Üks suurematest laevadest, mis Raumast 25. septembril teele asus, oli Venus, mille pardal oli 863 inimest. Põgenikke ootasid Rootsis abivalmis inimesed, soe toit ning majutamine rahvamajades ja kirikutes.[4]
Mälestuse jäädvustamine
Eesti 6300 paadipõgenikule pühendatud mälestusmärk Rootsis Dalarös8. veebruar1998 esietendus Merle Karusoo ja Katrin Saukase juhendamisel valminud dokumentaarium "Sügis 1944" Viljandi Kultuurikolledži üliõpilaste esituses. Lavastus koosnes osadest "Mere äärde põgenejate teekonnad" ja "Laatsaretlaeva Moero hukkumise lugu 22.09.1944".
22. oktoobril2004 toimus Tartu Ülikooli Raamatukogu konverentsisaalis teaduskonverents "Suur põgenemine 1944. Eestlaste lahkumine läände ning selle mõjud", meenutamaks 60 aastat tagasi toimunud põgenemist läände.
2014. aastal korraldas VEMU/Eesti Õppetöö Keskus Torontos Kanadas kogumisvõistluse "70 aastat suurest põgenemisest" põgenike mälestuste, päevikute, kirjavahetuse, dokumentide, fotode ja põgenemisteekonna kaasa teinud esemete kogumiseks.[5][6]
19. septembril 2014 toimus Okupatsioonide Muuseumis loengusarja "Ründed ja ränded" raames ajaloolase Andres Adamsoni loeng "Sundränded, küüditamised ja suur põgenemine".
↑Umbes 40 000 eestlast pääses Saksamaale läbi nö Danzig-Gotenhafeni värava; Soome kaudu saabus Rootsi umbes 7000 eestlast; umbes 32 000 õnnestus Eestist põgenemine Rootsi; vastavalt arvutustele jäi ligikaudu 2000 inimesel vastaspoolne Läänemere rand igaveseks nägemata. Vt Joel Haukka. Suur põgenemine 70 aastat tagasi Vaba Eesti Sõna, 13. oktoober 2014 (Vaadatud 22.09.2016)
Hellar Grabbi. Suur põgenemine: märkmeid, mõtteid mälestusi (1)-(5). Vaba Eesti Sõna (New York), 2006, 7. sept., nr 36, lk 10; 14. sept., nr 37, lk 10; 21. sept., nr 38, lk 10; 28. sept., nr 39, lk 10; Eesti Elu (Toronto) 2007, 30. märts, nr 13, lk 19; 5. apr., nr 14, lk 11–12; 13. apr., nr 15, lk 13; 11. mai, nr 19, lk 19; 25. mai, nr 21, lk 16.
You must be logged in to post a comment.