Soome laht

Soome laht on laht Läänemere idaosas. See jääb Eesti, Soome ja Venemaa vahele.

Asend ja suurus

Soome lahe pindala on umbes 29 500 km². Lahe laius keskosas on kuni 130 km. Lahte eraldab Läänemere laiema avamerega keskosast mõtteline joon Põõsaspea neeme, Osmussaare ja Tulliniemi vahel. Teadaolev sügavaim koht (121 m) asub Keri saarest kagus.[1]

Lahes asuvad teiste hulgas Naissaar, Suursaar ja Kotlini saar, millest ida pool asub Neeva laht.

Soome lahe kagurannikul, Venemaale kuuluvatel merealadel asuvad osaliselt Narva laht, Lauga laht ja Koporje laht, mille vahel asetsevad Kurkula ja Soikino poolsaared ning Neeva laht.

Soome lahte suubuvad suurima vooluhulgaga jõed on Neeva ja Narva jõgi. Lahe soolsus on läänes kuni 6 promilli, ida pool järjest väiksem.

Soome lahe nõgu on tekkinud suures osas "Ürg-Neeva" jõe kulutuse toimel. Aluspõhja kihtide kalle ja (põhjaosa graniidist) pehmemad lõunapoolsed settekivimid soodustasid ürgjõe liikumist küljeerosiooni toimel lõunasse. Sellega saabki seletada ka Balti ja Siluri klindi teket.[2][3][4]

Keskkond ja inimtegevus

Merealuste elektrikaablite Estlink 1 ja Estlink 2 paiknemine Soome lahes

Soome lahe ääres on palju linnu, millest suurimad on Peterburi, Helsingi ja Tallinn. Lahe ääres on suuri sadamaid ja lahel on tihe laevaliiklus. Suurimad reisisadamad on Helsingi Lõunasadam ja Länsisatama ning Tallinna Vanasadam. Suurimad kaubasadamad on Ust-Luga sadam, Primorski sadam, Peterburi sadam, Muuga sadam, Sillamäe sadam ja Vuosaari sadam.

Helsingi ja Tallinna sadamad kuuluvad ka kõige suurema reisijate arvuga sadamate hulka Euroopas.[5]

Soome laht on Läänemere saastunumaid alasid. Eriti halb on keskkonnaseisund Soome lahe idaosas, Venemaa rannikuvetes.[6]

Aktiivse meretranspordi ühe kõrvaltulemusena on mujalt maailmast laevadega koos Soome lahte jõudnud ja elama asunud mitmeid võõrliike. Neist hiljutisemad on ümarmudil, elegantne krevett, vööt-kirpvähk ja vesikirp Cercopagis pengoi.

Teadaolevalt ujus esimese inimesena üle Soome lahe Bruno Nopponen 2008. aastal.[7]

Nime ajalugu

13.-14. sajandil dokumenteeritud skandinaavia saagades kasutati sajandeid varem toimunud viikingiretkede kirjeldustes Soome lahe kohta vanapõhja keeles kohanime Kirjálabotn ("Karjala laht") ja see on jäänud tänapäevani islandi keelde püsima. Teistes kirjalikes allikates esinevad juba 13. sajandil lahe kohta nimekujud Mare Estonum (ladina keeles "eestlaste meri") ja Mare Hochlandiae ("Suursaare meri" saare rootsikeelse nime Högland järgi).[8] Vanavene suulistest muistenditest (bõliinadest) on hiljem üles kirjutatud nimekujud море Вирянское ~ Веряйское ("Viru meri"), mis võisid algselt tähistada nii Läänemerd, Soome lahte kui ka osa sellest. 1551. aasta allikas on nimi sinus Livonicus et Ruthenicus ("Liivi ja Vene laht", hõlmates arvatavasti kogu Läänemerd, mitte ainult Soome lahte), 1589. aastal sinus posterior Liuoniæ ("Liivimaa tagalaht").[9] Rootsi keeles on Soome lahte tuntud ka kui Bottenhavet (1791. aastal mainitud kujul Bottenhafwet).[8]

Varaseim teadaolev Soomele osutav lahe nimi esineb 1532. aastal kujul sinus Finnonicus, 1539. aastal on kasutatud mare Finonicum sive sinus Venedicus ("Soome meri ehk Vendi laht").[9] Sellise nime tekkimist on seostatud sellega, et samal ajal hakati Rootsi kuningriigi idaosa kohta kasutama nime Suomi/Finland (mis varem tähistas vaid hilisema Soome edelaosa Turu lähedal).[8] Sellest ajast edaspidi esineb samasisulisi nimesid mitmetes keeltes - inglise Gulf of Finland, prantsuse golfe de Finlande, rootsi Finska viken, saksa Finnischer Meerbusen. Eestikeelses kirjanduses esineb alates 19. sajandist nimi Soome laht, esimest korda mainituna 1821. aaasta kalendris vormis Some löppe-merresse.[9]

Galerii

Viited

  1. ↑ Eesti Geoloogia Selts. 1993. Rmt: Eesti šelfi geoloogia [toim. Lutt, J. & Raukas, A.]. 1993. Tallinn, lk 192.
  2. ↑ "Põhja-Eesti klindi tekkest". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2018. Vaadatud 2. märtsil 2016.
  3. ↑ Igor Tuuling: "Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused" Eesti Loodus, 2009/7
  4. ↑ Igor Tuuling: "Kuidas on tekkinud Balti klint?" Eesti Loodus, 2008/9
  5. ↑ Top 20 passenger ports in 2015 - on the basis of number of passengers embarked and disembarked (in 1000).png
  6. ↑ "Soome lahe idaosa keskkonnaseisund valmistab teadlastele muret" ERR Novaator, 9. jaanuar 2023
  7. ↑ "Bruno Nopponen ujus esimesena Soomest Eestisse" Postimees, 26. juuli 2008
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Sirkka Paikkala (2010). Reasons for name changes in Finland. Lk 74–75
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 Soome laht, Eesti kohanimeraamat

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Soome_laht
No tags for this post.