Ajalooliselt protestantlik[1][2] Eesti on maailma üks vähem religioosseid riike, kus usku peab oluliseks alla 20% elanikest.[3] Usklike enamuse moodustavad õigeusklikud ja luterlased.[4] 2011. aasta andmete kohaselt uskus enam kui 50% eestlasi teatava vaimu või vaimse olendi olemasolusse.[5]

Eesti siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee sõnul pole Eestis religioon poliitilises või ideoloogilises mõttes kunagi väga tähtsat rolli mänginud ning tugevamate sidemete tekkimise tendentsi riigi ja luteri kiriku vahel 1930. aastate lõpus lõpetas Nõukogude okupatsioon 1940. aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil katkestati side religiooniga enamikus perekondades.[6] Pärast nõukogude aega on institutsionaalsete religioonide nõrgem haare andnud Eestis enam ruumi individuaalse religioossuse ilmingutele, mis toetuvad suures osas New Age’i ehk uue vaimsuse ideestikule.[7]

Rahvaloenduste andmed

Usund/uskkond 2000. aasta loendus[8] 2011. aasta loendus 2021. aasta loendus[9]

Arv

%

Arv

%

Arv

%
Õigeusklikud 143 554 12,80 176 773 16,15 181 770 16,32
Luterlased 152 237 13,57 108 513 9,91 86 030 7,72
Roomakatoliiklased 5 745 0,51 4 501 0,41 8 690 0,78
Baptistid 6 009 0,54 4 507 0,41 5 190 0,47
Vabakoguduste liikmed 223 0,02 2 189 0,20 6 070 0,54
Muslimid 1 387 0,12 1 508 0,14 5 800 0,52
Maausulised 1 058 0,09 1 925 0,18 3 860 0,35
Taarausulised 1 047 0,10 1 770 0,16
Jehoova tunnistajad 3 823 0,34 3 938 0,36 3 720 0,33
Nelipühilased 2 648 0,24 1 855 0,17 2 310 0,21
Vanausulised 2 515 0,22 2 605 0,24 2 290 0,21
Budistid 622 0,06 1 145 0,10 1 880 0,17
Metodistid 1 455 0,13 1 098 0,10 1 390 0,12
Adventistid 1 561 0,14 1 194 0,11 950 0,09
Muud usundid 4 995 0,45 8 074 0,74 9 630 0,86
Ei tunnista ühtegi usku 450 458 40,16 592 588 54,14 650 900 58,43
Teadmata 343 292 30,61 181 104 16,55 141 780 12,72
Kokku1 1 121 582 100,00 1 094 564 100,00 1 114 030 100,00

1Rahvaarv, 15-aastased ja vanemad

Viited

No tags for this post.