Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

• Rauaaeg algas Lähis-Idas, Indias ja Kreekas Kristuse-eelse 2. aastatuhande teisel poolel.
• Euraasia põhja- ja kagupoolsel äärealal ning suuremas osas Aafrikas algas rauaaeg Kristuse-eelse 1. aastatuhande esimesel poolel.
• Ameerikas, Austraalias ja Okeaanias õpiti rauda tundma alles eurooplaste kaudu.

Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine.

Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte.

Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond.

Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi.

Siis lõppes esiaeg ehk muinasaeg ning koos sellega rauaaeg kui esiaja järk.

 Pikemalt artiklis Eesti rauaaeg

• Varane rauaaeg 6. sajand eKr – 1. sajand
• Vanem e. rooma rauaaeg 1. sajand – 5. sajand
• Keskmine rauaaeg 5. sajand – 8. sajand
• Noorem rauaaeg 9. sajand – 13. sajand

Arheoloog Andres Tvauri on nimetanud keskmise rauaaja mõistet ülearuseks. Selle asemel jaotab ta keskmise ja noorema rauaaja Eesti ajaloos rahvasterännuajaks (450–550), eelviikingiajaks (550–800) ja viikingiajaks (800–1050).^[1]

Arheoloog Valter Langi järgi jaguneb rauaaeg Eestis vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks ning nende alamperioodiseks:^[2]

• Vanem rauaaeg
  • Eelrooma rauaaeg (500 eKr – 50 pKr)
  • Rooma rauaaeg (50 – 450 pKr)
• Keskmine rauaaeg
  • Rahvasterännuaeg (450 – 600)
  • Eelviikingiaeg (600 – 800)
• Noorem rauaaeg
  • Viikingiaeg (800 – 1050)
  • Hilisrauaaeg (1050 – 1200/1250)

• Rauaaja kliimapessimum

• http://www.arheo.ut.ee/Baltimaad.htm
  
• http://www.erm.ee/?node=94#4osa
  
• http://www.virtsu.ee/ajalugu/esiajalugu.html
  
• http://uus.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/5kl5lug.htm