Nikolai Reek VR I/2, VR II/2 ja VR II/3 (sünninimega Nikolai Bazõkov; 1. veebruar 1890 Tallinn – 8. mai 1942 Ussollagi vangilaager, Molotovi oblast, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralleitnant, 1938).
Elulugu
Nikolai Bazõkov sündis Tallinnas, lapsendati ja kasvas üles saarlasest raudteelase peres.
Haridus
Ta lõpetas 1910. aastal Tšugujevi sõjakooli ja 1916. aastal Kiievi lendurvaatlejate kooli. Ta jätkas õpinguid Nikolai Kindralstaabi Akadeemias. 1923–1925 õppis ta kõrgemas sõjakoolis Prantsusmaal. 1930–1931 õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, Korporatsioon Rotalia liige.
Teenistus Vene keisririigi armees
Enne Esimest maailmasõda teenis podporutšik Nikolai Reek Tallinnas 23. jalaväediviisi 90. Onega jalaväepolgus rooduülemana. 1917. aasta revolutsioonisündmuste ajal oli Nikolai Reek Peeter Suure Merekindluse Muhu positsiooni staabiülem.
Eesti Vabadussõjas
- Viru maakonna ja Narva linna Kaitseliidu ülem (11.11.1918 – 21.11.1918)
- 5. jalaväepolgu ülem (21.11.1918 – 06.03.1919)
- 1. jalaväediviisi staabiülem (06.03.1919 – 01.04.1919) Viru rindel
- 3. jalaväediviisi staabiülem (01.04.1919 – 31.12.1919) Landesveeri sõjas
- Viru rinde staabiülem (31.12.1919 kuni Vabadussõja lõpuni)
Teenistus Eesti Vabariigis
1920. aasta veebruaris teenis kindralstaabi polkovniku auastmes 3. Diviisi staabiülemana.
1925–1926 ja 1934–1939 oli N. Reek Kaitsevägede Staabi ja Sõjavägede Staabi ülem.
Aastatel 1927–1928 oli Nikolai Reek Eesti Vabariigi sõjaminister.
Eesti Kaitsevägede Staabi ülem (1934–1937) ja Sõjavägede Staabi ülem (1937–1939), oli staabiülemana Riigikaitse Nõukogu liige.
1937 Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse esindaja Rahvuskogu juures Eesti Vabariigi Põhiseaduses riigikaitsesse puutuva osa väljatöötamisel.
1939–1940 kuulus ta sõjaministrina Jüri Uluotsa valitsuse koosseisu. Kindralleitnant Nikolai Reek vabastati Vabariigi Presidendi käskkirjaga relvastatud jõududele 22. juunist tegevsõjaväeteenistusest aja väljateenimise tõttu, arvates 22. juunist 1940[1]
12. märtsil 1941 arreteeriti ta NKVD poolt ja saadeti Solikamski Usollagi vangilaagrisse, kus ta pärast ülekuulamisi hukati.
Mälestuse jäädvustamine
Tartus Barclay hotellis Ülikooli tänav 8 avati 2003. aastal Nikolai Reegi bareljeef.
Tunnustus
- Vabadusristi I liigi 2. järk
- Vabadusristi II liigi 2. järk
- Vabadusristi II liigi 3. järk
- Kotkaristi I klassi teenetemärk, 1933
- Eesti Punase Risti mälestusmärgi I järgu II aste, 1934
- Valgetähe I klassi teenetemärk, 1940
- Karutapja ordeni II järk
- Nikolai Reegile anti Kiviloo mõisasüda, kuid ta müüs selle 1927. aastal tagasi endisele mõisnikule Stackelbergile[2]
- Seltsi 5. Rakvere jalaväepolk auesimees (25. november 1939)[3]
- Läti Kolme Tähe ordeni I klass
- Krzyż Walecznych 1,2[4]
„Tema ja teiste sarnaste meeste silmapaistev teenistus kinnitab, et mitte rahvus ei ole esmatähtis, vaid armastus oma kodumaa vastu ja ustavus talle ning pühendumus oma sõjameheametile.“
– Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots 24. veebruaril 2009 Narvas.[5]
Viited
- ↑ Kindralleitn. N. Reek wabastati tegewast sõjawäeteenistusest, Postimees (1886-1944), nr. 169, 26 juuni 1940
- ↑ Eilasest tänaseni. Rahvaleht, 26. mai 1927, nr. 61, lk. 2.
- ↑ Kindral Reek 5. polgu auesimeheks. Rahvaleht, 27. november 1939, nr. 279, lk. 3.
- ↑ Dziennik Personalny, R.3, nr 38, s. 773
- ↑ Laaneots: NATO-l on Eesti kaitsmiseks plaan olemas – Postimees, 24. veebruar 2009.
Kirjandus
- Reigo Rosenthal, "Laidoner – väejuht: Johan Laidoner kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas" Tallinn: Argo, 2008.
- Mati Kröönström, "Kaptenite ja leitnantide sõda. Eesti sõjaväe juhtkoosseis Vabadussõjas 1918–1920." Mati Kröönström ja Tänapäev, 2010.
- Nikolai Reek, "Sõjateaduslik testament". Ilmamaa, 2015
Välislingid
| Eelnev Jaan Soots |
Eesti sõjaminister 4. märts 1927 – 13. november 1928 |
Järgnev Mihkel Juhkam |
| Eelnev Paul Lill |
Eesti sõjaminister 12. oktoober 1939 – 1940 |
Järgnev ' |
You must be logged in to post a comment.