Michel Sittow (u. 1469 Tallinn – detsember 1525 Tallinn) oli maalikunstnik ja käsitööline, kes Hispaania kuninganna Isabel I teenistuses ja mujal Euroopas töötades valmistas portreemaale monarhidest ja kõrgaadlikest ning mitmesuguseid teoseid piiblimotiividel; tänapäeval tuntuim Eestist pärit renessansiajastu kunstnik.

Michel Sittow oli Tallinna kodaniku, arvatavasti Madalmaade või Mecklenburgi päritolu puunikerdaja ja maalikunstniku Clawes van der Sittowi ning soomerootslasest Margarethe Molneri poeg. Algul õppis ta Tallinnas oma isa, aastast 1484 Brugges Hans Memlingi juures.

Aastatel 1492–1504 on Sittowi tegevus jälgitav Kastiilia kuninganna Isabel I õukonnas ja Flandrias Madalmaade asehalduri, Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses. 1505. aasta paiku maalis ta tõenäoliselt Inglismaa kuninga Henry VII portree.

1596. aastal pöördus ta seoses ema surma ja pärandusasjadega tagasi sünnilinna Tallinna. Seal töötas ta algul sellina (ehkki oli Lääne-Euroopas vabameister), esitas 1507. aastal nõutava meistritöö ja sai Püha Kanuti gildi liikmeks.

1514. aastal kutsuti Michel Sittow Kopenhaagenisse portreteerima Taani kuningas Christian II.

Aastast 1515 töötas mitme õukonna juures: Mechelenis Madalmaade asehalduri Austria Margarete juures, lühikest aega oli Valladolidis Aragóni ja Kastiilia kuninga Fernando II ja 1516 Carlos I (hilisem Saksa-Rooma keiser Karl V) õukonnas.

Aastal 1517 või 1518 tuli lõplikult Tallinna ning sai 1523. aastal Kanuti gildi vanemaks.

Sittow suri 1525/1526 aastavahetuse paiku teadmata asjaoludel. Üheks võimalikuks surma põhjuseks on hiljem pakutud katku. Tõenäoliselt maeti Sittow oma kodu lähedal asuvasse Niguliste kirikusse.

Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud 15. sajandi Madalmaade maalikunsti tavasid, märgatav on Hans Memlingi mõju. Portreedele on iseloomulikud modelli jahe reserveeritud hoiak ning täpne tabav karakteriseering, peen tehniline teostus ja varjundirikas koloriit. Eestis on Michel Sittowile omistatud Püha Jüri värviline puuskulptuur (sellel omistusel põhineb Jaan Krossi teos "Neli monoloogi püha Jüri asjus"; tänapäeval ollakse selle oletuse suhtes pigem kriitilised)^[1] ja Antoniuse altari väliskülje ülemaaling; Püha Adrian ja Püha Antonius (arvatavasti portreelised) ning Maarja ja Püha Jakobus vanem (umbes 1517–1518).

Tema kavandi järgi on raiutud Tallinna Niguliste kirikus asuv renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520).

Paljud ürikuis mainitud teosed (Niguliste kiriku ajanäitaja kujud, Pirita kloostri kiriku altarimaal, Oleviste kiriku Maarja kabeli kaunistused ning Soome Siuntio kiriku puuskulptuurid) on hävinud.

• "Christian II portree" (1514–1515, Kopenhaagen; Taani Riiklik Kunstimuuseum)
• "Maarja taevaminek" (Washington; USA Rahvusgalerii)
• "Maarja lapsega" (Budapest; Szépművészeti Múzeum (Kunstimuuseum))
• "Kristuse taevaminek" (London, erakogu)
• "Mary Rose Tudori portree" (varem "Aragoni Katariina portree"; Viin, Kunsthistorisches Museum)
• "Aragoni Katariina Maarja Magdaleena" (Detroit, USA; Detroidi Kunstiinstituut)
• "Mehe portree" (Haag; Mauritshuis)
• "Don Diego de Guevara" kaksikmaali tiib – "Madonna lapse ja linnuga" – Berliin, Dahlemi maaligalerii; parem tiib – "Diego de Guevara portree" – Washington, USA; Rahvusgalerii.
• "Munga portree" (New York, USA; Metropolitani Kunstimuuseum)

• 
  Maarja kroonimine, u. 1496-1504
• 
  Mary Rose Tudori portree, u. 1500-1505
• 
  Mehe portree, u. 1510
• 
  Mees ja palvehelmed, u. 1520
• 
  Diego de Guevara portree, u. 1515-1518
• 
  Michel Sittowi kodumaja Tallinnas aadressil Rataskaevu 22

Sittow on peategelane Jaan Krossi novellis "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970).

Tema kunagise kodumaja seinal Tallinnas, Rataskaevu tänav 22, on 1982. aastal paigaldatud mälestustahvel, mille kujundas Jaak Soans.

• Eesti kunsti ajalugu 2, Tallinn 2005, ISBN 9985-9600-2-5
• Michel Sittow 1469–1525, The Artist connecting Estonia with the Southern Netherlands, Eesti Kunstimuuseum 2002, ISBN 9985-78-255-0

• "Michel Sittow" – saade sarjast "Eesti Lugu", ajaloodoktor Anu Mänd Vikerraadio, 30.04.2011 – 13:05
• "Michel Sittow – meie esimene eurooplane" Eesti Ekspress, 13. mai 2004
• Sittow' teoseid eri maade muuseumides
• Michael Sittow – Google art project