Merekaitseliit oli enne Teist maailmasõda Kaitseliidus tegutsenud merekaitse ülesannetega allorganisatsioon. Tänapäeval võib merekaitseliidu nimetust kasutada Kaitseliidu malevates merendusliku tegevusega seotud allüksuste puhul üldistava mitteametliku terminina.

Merekaitseliidu allüksused on tegutsenud rohkemal või vähemal määral Tallinna malevas, Lääne malevas, Saaremaa malevas ja Pärnumaa malevas. Lisaks on Tartu maleva juures tegutsenud ka sisevete rühm. Merekaitseliidu ülesanded ja perspektiivid merelise ja riigikaitselise tegevuse osas on olnud ebaselged. Tallinna merekaitseliitlasi on osaliselt kaasatud teatud kõrvalülesannetesse Mereväe juurde ja koostööd on veel üritatud vabatahtlike merepäästjatega.

Seoses Kaitseliidus merendusliku tegevuse kontseptsiooni ja nägemuse puudumisega, millest tulevalt polnud võimalik eraldada ka ressursse, on merekaitseliidu tegevus 2010-dateks praktiliselt külmutatud.

Praeguseks ajaks on kaitseliidu mereüksuste suuremad alused (laevad) erinevatel põhjustel kasutusest kõrvaldatud. Kaitseliidu struktuuriüksuste käsutuses on siiski mitmeid väiksemaid mootoriga veesõidukeid.

Merekaitseliitlased kannavad mereväelastega sarnast vormiriietust, nagu see oli ka 1930. aastatel, ja peavad selle üldjuhul muretsema omal kulul. Kantakse laeva töövormi ja pidulikku vormi.

Merekaitseliidu idee käis 1932/1933. aasta talvel välja leitnant Richard Kokk^[1], kes oli uurinud sarnaste organisatsioonide tegevust Esimese maailmasõja ajal. Merekaitseliitu hakati Kaitseliidu juurde looma 1933. aasta teisel poolel. Esimene korraldaja oli vanemleitnant Jaan Klaar koos mõnede reservohvitseridega. Koostöös mereväega koostati ajutised koosseisud ja õppekavad. 1933. aasta novembris määrati Kaitseliidu Peastaabi juurde vastavaks organiseerijaks ametlikult kaptenleitnant Rudolf Gildemann.

Enne Teist maailmasõda oli Merekaitseliit võrdsustatud Kaitseliidu malevaga. Merekaitseliit jagunes piki rannikut rajoonideks, millel olid omad juhtkonnad ja vahendid. Ujuvkoosseis jagunes divisjonideks, divisjonid rühmadeks, rühmad paatideks. Rühmas oli tavaliselt 4 paati. Paadi meeskonnas olid tavaliselt paadipealik, paadipealiku abi, signalist ja motorist. Traalerpaadil lisandus minöör ja mõnikord ka vanemminöör.

Saaremaal olid näiteks Kihelkonna meredivisjon, Kuressaare meredivisjon (divisjonides näiteks Abruka luurerühm, Sõrve luurerühm, Abruka sidepost, Kuressaare traalerite rühm, Kihelkonna traalerite rühm, Vilsandi luurerühm).

Tallinnas juba 1924. a asutatud Sadama malevkonna koosseisus olid 1939. a aga näiteks Luurepaatide divisjon, Traalerite divisjon, Eridivisjon ja Suurupi Meredivisjon (merekindlused).

Esmalt oli suur puudus pädevatest ohvitseridest, kuid mereväe kahe miiniristleja müügi järel vabanenud personali kasutamise tõttu paranes olukord märgatavalt.

1933. aastal hankis esimesena endale oma mootorpaadi Voka mererühm 2000 krooni eest.

Juba 6. juunist 2. juulini 1934 toimusid esimesed Merekaitseliidu piirkondlike allüksuste ühised õppused Merejõudude juhtimisel. Osalesid Merejõudude miinitraalerid Olev ja Kalev, miiniveeskajad Ristna ja Suurop ning vahilaev Laine ja suurtükilaev Mardus. Rõhku pandi meremiinide veeskamisele ja traalimisele, samuti meresidele.

Sarnane suunitlus jäi väljaõppele ja ülesannetele ka edaspidi. Kavandati ka võitlust allveelaevadega, kuid vahendite nappuse tõttu jäi see suund esialgu rakendamata. 10. augustil 1934. aastal kinnitati Vabariigi valitsuse otsusega ^[2] Kaitseliidu mereüksuste laevavimplid ja -lipud ning nende kasutamise kord. Kinnitati ka merekaitseliitlaste vormiriietus, mis sarnanes Merejõudude omaga.

8. juulil 1936. aastal andis Kaitseliidu ülem ettekirjutuse, et ka sisevete rannikul tuleb formeerida Kaitseliidu sisevete salgad.

1936. aastal ilmus "Merekaitseliitlase käsiraamat", mis andis edasisele väljaõppele olulise ühtlustava aluse.

Meretegevusteks kasutati peamiselt liikmete isiklikke paate, kuid Kaitseliidul oli ka spetsiaalseid koosseisulisi ujuvvahendeid.

Kaitseliidu mootorpaate enne 1940. aastat:

• Vikerlane – Tallinnas
• Mimosa KL nr 18 - Tallinnas
• Kotkas (KL 1) – Tartus
• Vahur – Mustvees
• Nordost – Narvas
• P.M.1 – Pärnus
• HMD 1 – Haapsalus.
• KL 15 - Kaitseliidu peastaabi käsutuses.

1991. aasta detsembris toodi Lätist Eestisse endine ALMAVÜ PO-2-klassi (Jaroslavets) abilaev, mis läks 24. juunil 1992 Kaitseliidu omandusse nimega Erika ja sai pardatähise KL-101. Erika seisis 1990. aastate algul Pirita sadamas, seejärel Paljassaares. Laeva üritati vahepeal anda ka Noorte Kotkaste kasutusse. Väljasõite ei toimunud ja laev kippus lõpuks sadamas uppuma. 1990-ndate keskpaiku tõsteti laev Miinisadamas veest välja ja lõigati vanarauaks.

8. juunil 1992 võttis jäägrikompanii Miiduranna sadamas firmalt Favora (mis üritas neid edasi müüa) jõuga üle kaks endist vene Zhuk-klassi patrullkaatrit, mis anti üle Kaitseliidule Haapsalus ja Pärnus. Kaatrid said nimedeks Edgar ja Erika. Kaitseliidul puudusid aga vahendid aluste ülal pidamiseks ja need amortiseerusid. 14. juunil 1994 andis Kaitseliit kaatrid mereväele üle. Kaatrid said uued nimed Grif ja Leopard ning üks neist suudeti ka korrastada ja mitmeks aastaks kasutusele võtta.

1994 aastal Merekaitseliit ametlikumalt taasasutati ja KL ülema korraldusel määrati selle juhiks Tallinnas leitnant Raivo Noorhani.

29. märtsil 1995 taasmoodustati okupatsioonieelse vastava üksuse järeltulijana Tartu malevas Sisevete Divisjon. Tartu linnavalitsus andis divisjonile 1995. aastal üle Kostromitš-tüüpi töölaeva Ahti ja puksiiri Baikal, mis said hiljem nimedeks Tarbatu ja Vaike. Tarbatu seati sõidukorda ja seda kasutati-renditi ühtlasi 1997. aastal Kärevere silla ehitustöödeks. Uue aastatuhande alguseks ei jagunud laevade hoolduseks ega remondiks enam vahendeid ja tegelikult puudus ka ülesanne. Laevad kanti maha ja lõigati vanametalliks. Sisevete allüksuse kasutuses oli veel kuni 2000. aastateni mitu jaodessantpaati, mis olid saadud välisabina.

2010 - 2015 aastal õnnestus Tallinna maleva Meredivisjonil (endine Sadama malevkond) kasutada koostöös mereväekooliga väljaõppeks patrull-laeva EML Ristna P422. Tegelikult kuulus laev Eesti sõjamuuseumile ja oli hiljuti mereväest välja arvatud. Seetõttu ei leidunud lõpuks võimalusi ka jätkusuutlikuks rahastuseks.

• Meredivisjon
• Merenoorkotkad
• Merevägi
• Eesti merejõud
• Sisevete divisjon

• Merekaitseliitlase käsiraamat 1936
• Vaja on merekaitseliitu – Õhtuleht 1998
• Merekaitseliidust – Kaitse Kodu 2012
• Arutlusi merekaitsest Kaitseliidu võtmes - Kaitse Kodu 2018