Eesti kõrgeimad puud on loodusrekordid Eesti puude kõrguskasvu osas. Loodusrekordina käsitletakse puuliikide lõikes avalikkusele teadaolevaid kõrgemaid puid, seetõttu pole välistatud, et looduses võib leiduda teadaolevaist veelgi kõrgemaid puid, mille kõrgusi lihtsalt pole mõõdetud ja teadaolevate kõrgeimate puude kõrgusega võrreldud.

Eesti kõrgeimad puud
Puuliik Kõrgus, m Mõõtmisaasta Mõõtmisviis Rekordpuuna tunnustatud periood Asukoht Märkused
Harilik kuusk 47,5 1967 mõõdulindiga murdunud puud ...1967 Tartumaa, Kastre vald, Järvselja metskond, kvartal 224 nn Järvselja kuused rühmas, murdus maha 1967. aastal[1]. Mõne allika järgi oli selle puu kõrgus 48m[2].
Harilik kuusk 44,1 2014 elektrontahhümeeter Trimble S6 ...2015 Tartumaa, Kastre vald, Järvselja metskond, kvartal 224 nn Järvselja kuused rühmas. Mõõdeti ka maapealse laserskaneerimisega (44,0), lidariga Leica ScanStation C10 (43,4), laserkõrgusmõõtjaga Nikon Forestry Pro (43,5) ja ultrahelikõrgusmõõtjaga Vertex (44,5)[3]. Juba 2008. aastal oli latv kuivanud[4]; 2000. aastal saadi elektrontahhümeetriga 44,0m[5]
Harilik kuusk 48,58 2015 elektrontahhümeeter Trimble S6 2015... Põlvamaa, Veriora vald, Põlvamaa metskond, Orava metsandik, Ootsipalu org, kvartal 130 nn Ootsipalu oru hiiglased rühmas, ühtlasi ka Eesti kõrgeim puu[6] Mõõdeti ka laserkõrgusmõõtjaga TruPulse 360 R (48,59) ja laserkõrgusmõõtjaga Nikon Forestry Pro (45,7)[2]
Harilik mänd 42,4 2014 elektrontahhümeeter Trimble S6 ...2015 Tartumaa, Kastre vald, Järvselja metskond, kvartal 261 nn Riiupalu männid. Mõõdeti ka maapealse laserskaneerimisega (42,6), lidariga Leica ScanStation C10 (41,6), laserkõrgusmõõtjaga Nikon Forestry Pro (42,8) ja ultrahelikõrgusmõõtjaga Vertex (43,8)[3]. 2000. aastal saadi elektrontahhümeetriga 42,7m[7], 2008. aastal elektroonilise teodoliidiga 43,3m[4].
Harilik mänd 46,6 2015 laserkõrgusmõõtja TruPulse 360 R 2015... Põlvamaa, Veriora vald, Põlvamaa metskond, Orava metsandik, Ootsipalu org, kvartal 130 nn Ootsipalu oru hiiglased, ühtlasi ka maailma kõrgeim teadaolev harilik mänd[6]. Mõõdeti ka elektrontahhümeetriga Trimble S6, kuid selle tulemus (47,5) jäi mõõtmise ajal saabunud hämaruse tõttu ebausaldatavaks[2]
Valge mänd 38,0 ? ? ... Raplamaa, Vigala vald, Jädivere metsapark [8]
Euroopa lehis 43,9 2008 elektrooniline teodoliit ... Viljandimaa, Viljandi vald, Loodi looduspark nn Loodi lehised rühma liige, nimetusega "Plusspuu number 3"[4]; 2000. aastal saadi elektrontahhümeetriga 43,0m [5]
Euroopa nulg 30,0 2013 ? ... Hiiumaa, Pühalepa osavald, Suuremõisa parkmets [9], Hiiu Lehe artiklis isegi kuni 35m[10]
Euroopa nulg 29,0 2014 ? ... Jõgevamaa, Luua, Luua mõisapark [9]
Siberi nulg 42,0 ? ? ... Valga maakond, Otepää vald, Lossiküla, Sangaste parkmets [11]
Hall nulg 27,0 1985 ? ...~2005 Viljandimaa, Viljandi vald, Heimtali ürgorg 2007. aastaks oli torm maha murdnud.[12]
Harilik ebatsuuga 42,0 2003 ? ... Valga maakond, Otepää vald, Lossiküla, Sangaste parkmets [11]
Hall ebatsuuga 32,0 ? ? ... Pärnu maakond, Saarde vald, Tihemetsa, Tihemetsa park
Arukask 34,2 2014 elektrontahhümeeter Trimble S6 ... Tartumaa, Kastre vald, Järvselja metskond, kvartal 257 Mõõdeti ka maapealse laserskaneerimisega (35,5), lidariga Leica ScanStation C10 (33,5), laserkõrgusmõõtjaga Nikon Forestry Pro (35,6) ja ultrahelikõrgusmõõtjaga Vertex (35,2)[3]. Triin Alatalo ja Koit Vilibergi bakalaureusetöös mõõdetud 2012. aastal isegi 36,0m[13]
Harilik haab 41,6 2014 elektrontahhümeeter Trimble S6 ... Tartumaa, Kastre vald, Järvselja metskond, kvartal 243 Mõõdeti ka maapealse laserskaneerimisega (41,6), lidariga Leica ScanStation C10 (39,1), laserkõrgusmõõtjaga Nikon Forestry Pro (41,6) ja ultrahelikõrgusmõõtjaga Vertex (41,2)[3] 2000. aastal saadi (elektrontahhümeetriga) 40,0m[5]
Sookask 28,2 2014 elektrontahhümeeter Trimble S6 ... Tartumaa, Kastre vald, Järvselja metskond, kvartal 260 Mõõdeti ka maapealse laserskaneerimisega (28,5), lidariga Leica ScanStation C10 (26,5), laserkõrgusmõõtjaga Nikon Forestry Pro (27,8) ja ultrahelikõrgusmõõtjaga Vertex (28,2)[3]. Triin Alatalo ja Koit Vilibergi bakalaureusetöös mõõdetud 2012. aastal 27,6m[13]
Hall lepp 29,5 2014 elektrontahhümeeter Trimble S6 ...2015 Tartumaa, Kastre vald, Järvselja metskond, kvartal 258 Mõõdeti ka maapealse laserskaneerimisega (29,2), lidariga Leica ScanStation C10 (27,6), laserkõrgusmõõtjaga Nikon Forestry Pro (30,0) ja ultrahelikõrgusmõõtjaga Vertex (29,8)[3]. Triin Alatalo ja Koit Vilibergi bakalaureusetöös mõõdetud 2012. aastal isegi 31,0m[13]
Hall lepp 31,5 2015 kõrgusmõõtja Blume-Leiss 2015... Jõgevamaa, Luua, Prossa järve tee ääres, Luua metskond, kvartal 12 Mõõtmisvahend ebatäpsem kui varasemal rekordil. Eri ilmakaartest mõõtes saadi kuni 32m[14].
Sanglepp 34,6 2014 elektrontahhümeeter Trimble S6 ... Tartumaa, Kastre vald, Järvselja metskond, kvartal 242

Mõõdeti ka maapealse laserskaneerimisega (34,4), lidariga Leica ScanStation C10 (33,9), laserkõrgusmõõtjaga Nikon Forestry Pro (34,8) ja ultrahelikõrgusmõõtjaga Vertex (34,4)[3].

Harilik tamm 36,5 2003? ? ... Pärnumaa, Audru alevik, Audru mõisa park [15]
Punane tamm 27,0 ? ? ... Viljandimaa, Mulgi vald, Uue-Kariste lähedal [16]
Harilik pöök 29,0 ? ? ... Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keila-Joa alevik, Keila-Joa park [8]
Hariliku pöögi punaselehine vorm 26,5 ? ? ... Saaremaa, Kuressaare, Kuressaare lossipark [17]
Harilik saar 32,6 2014 elektrontahhümeeter Trimble S6 ... Tartumaa, Kastre vald, Järvselja metskond, kvartal 226 Mõõdeti ka maapealse laserskaneerimisega (31,7), lidariga Leica ScanStation C10 (30,9), laserkõrgusmõõtjaga Nikon Forestry Pro (33,6) ja ultrahelikõrgusmõõtjaga Vertex (32,4)[3]. Triin Alatalo ja Koit Vilibergi bakalaureusetöös mõõdetud 2012. aastal isegi 35,2m[13]
Harilik jalakas 31,8 2000? ? ... Viljandimaa, Viljandi vald, Heimtali ürgorg [18]
Künnapuu 35,0 ? ? ... Tallinn, Hirvepark [19]
Künnapuu 31,3 2000? ? ... Pärnumaa, Saarde vald, Tali, Laiksaare metskond nn Asuja künnapuu[18]
Harilik kadakas 14,0 ? ? ...2012 Tartumaa, Kastre vald, Ahunapalu kalmistu Hävis tormis 12.05.2012. Täpsem info Triin Alatalo ja Koit Vilibergi bakalaureusetöös[13]
Harilik kadakas 13,5 ? ? 2012... Võrumaa, Lasva vald, Paidra–Joosu tee ja Kärstna järve vahel põllul Kärsna kadakas[20]
Harilik pärn 37,0 2006 elektrooniline teodoliit 2006... Valga maakond, Otepää vald, Lossiküla, Sangaste parkmets [5]
Harilik pärn 35,0 2003 ? 2003...2006 Põlvamaa, Põlva vald, Partsi Täpsem info Triin Alatalo ja Koit Vilibergi bakalaureusetöös[13]
Harilik pärn 35,0 1997 ? ... Põlvamaa, Kanepi vald, Erastvere park [21]
Läänepärn 34,5 1998 ? ... Läänemaa, Haapsalu, Haapsalu lossipark [22]
Läiklehine pärn 30,0 ? ? ... Saaremaa, Kuressaare, Kuresaare lossipark [23]
Harilik vaher 33,0 ? ? ... Viljandimaa, Viljandi vald, Loodi looduspark [8]
Hõbevaher 26,8 ? ? ... Hiiumaa, Käina osavald, Vaemla, Vaemla park Vaemla hõbevaher[8]
Mägivaher 24,0 ? ? ... Hiiumaa, Käina osavald, Vaemla, Vaemla park Vaemla mägivaher[8]
Põldvaher 17,0 ? ? ... Saaremaa, Kuressaare, Kuressaare lossipark Puu kõrgusrekordist räägitakse minevikuvormis. Samas ei ole teada, mis põhjusel.[24]
Hall pähklipuu 28,0 ? ? ... Tallinn, Hirvepark [19]
Harilik valgepöök 24,0 ? ? ... Tallinn, Hirvepark [19]
Harilik pihlakas 20,5 2000 kõrgusmõõtja Suunto ... Valgamaa, Otepää vald, Otepää-Palupera maantee 4. kilomeeter [25]
Pooppuu 18,5 ? ? ...2000 Saaremaa, Torgu vald, Mäebe küla Mäebe pooppuu, latv oli 2000. aastal juba osaliselt murdunud, mistõttu kõrgus 16 m[25]
Pooppuu 20,0 ? ? 2000... Tallinn, Hirvepark 1989. a. mõõdeti 17 m, 2000. a. 18 m[25]
Tuhkpihklakas 11,5 ? ? ...(2000) Saaremaa, Tagamõisa Oli 2000. aastaks hävinud[25]
Tuhkpihklakas 10,0 ? ? (2000)... Saaremaa, Viidumäe [25]
Amuuri korgipuu 18,0 ? ? ... Valgamaa, Otepää vald, Märdi, Väikese Emajõe kaldal, Vana-Otepää – Sangaste maantee ääres nn Märdi korgitammed[26]
Teravalehine magnoolia 18,0 ? ? ... Põlvamaa, Kanepi vald, Krüüdneri, Vastse-Prangli mõisa pargis [27]
Remmelgas 29,0 1999 ? ... Harjumaa, Raasiku raudteejaama juures [28]
Harilik jugapuu 12,0 ? ? ... Saaremaa, Tagamõisa poolsaar, Sepise oja juures [29]
Hõlmikpuu 13,0 1997 ? ... Tallinn, Süda tn kvartal Süda tänava hõlmikpuu[30]
Jaapani juudapuulehik 13,3 2003? ? ... Tartu, Jakobi mäel, maja 33 aias [31]
Jaapani juudapuulehik 13,5 1999 ? ... Pärnu, Suur-Sepa tn 20, K. Merilo aias [32]
Idaplaatan ? ? ? ... Saaremaa, Sõrve poolsaar, Ants Ilusa dendraarium [23]. Oli 2013. aastaks hukkunud [33]
Lääneplaatan 6 2013 silmamõõduline ... Saaremaa, Sõrve poolsaar, Ants Ilusa dendraarium [34]
Vahtralehine plaatan 6 2013 silmamõõduline ... Saaremaa, Kuressaare, Veiko Maripuu aed [34]
Tulbipuu 5...6 2007 silmamõõduline ... Saaremaa, Sõrve poolsaar, Ants Ilusa dendraarium [35][23]
Tulbipuu ? 2004? ? 1995... Pärnu, Pühavaimu tänav, Steineri aed Allika andmetel esimene tulbipuu Eestis. Allika juures oleva foto järgi oli 2004. aastal või isegi juba varem vähemalt 6m kõrge.[36] 1999. aastal oli 1,8m[32]
Metasekvoia ? ? ? ... Saaremaa, Kuressaare, Veiko Maripuu aed [23]
Jaapani krüptomeeria ? ? ? ... Saaremaa, Kuressaare, Veiko Maripuu aed [23]
Must mooruspuu ? ? ? ... Saaremaa, Kuressaare [23]
Valge mooruspuu 9,5 2000? ? ... Tartu, Vanemuise ja Kastani tänava nurgal [34][37]
Kõrgetüveline sarapuu 18,0 ? ? ... Tartu, Raadi dendropark [38]
Harilik sarapuu 14,6 2015 ? 2015... Läänemaa, Noarootsi vald (lõunapiir), Niibi raba ja Leidissoo vahel [14]

Viited

  1. ↑ Heino Kasesalu "Järvselja kuusehiiud – kas Eesti kõrgeimad?", Eesti Loodus, aprill 1997
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Hendrik Relve "Uusi andmeid võimsate okaspuude kohta"
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Ahto Kangur, Silja Märdla, Tauri Arumäe, Harli Jürgenson, Priit Kask. "Üksikpuu kõrguse mõõtmine" Eesti Mets 2/2015, lk 34-39
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Hendrik Relve "Eesti kõrgeimaid puid selgitamas"[alaline kõdulink], Eesti Mets, 08.2008
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Hendrik Relve "Vanimad ja võimsaimad elusolendid", Loodusesõber, veebruar 2006
  6. ↑ 6,0 6,1 "Eesti uued rekordpuud, kõrgeim kuusk ja mänd hoiavad ühte", RMK veebileht, 03.12.2015
  7. ↑ Hendrik Relve "Eesti jämedaimad, kõrgeimad ja vanimad männid", Eesti Loodus, detsember 2001
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 "50 Eesti tavalisemat pargipuud ja -põõsast", Keskkonnaamet, 15.09.2011
  9. ↑ 9,0 9,1 Heldur Sander, Kristiina Hellström, Leo Filippov "Euroopa nulg ja nulumetsad Eestis", Eesti Loodus, november 2015
  10. ↑ Tapio Vares "Euroopa nulgude rikas saar – Hiiumaa", Hiiuleht, 31.03.2015
  11. ↑ 11,0 11,1 "Sangaste mõisa park", Kultuurimälestiste riiklik register, 16.05.2008
  12. ↑ Aino Aaspõllu "Nulud. Pehmed okkad, magus lõhn", Eesti Kodukaunistamise Ühenduse koduleht
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 13,5 "Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud", Ilmajaam.ee, 22.08.2012
  14. ↑ 14,0 14,1 Hendrik Relve "Sarapuu ja halli lepa rekordpuid otsimas", Eesti Loodus, oktoober 2015
  15. ↑ "Audru mõisa park", Kultuurimälestiste riiklik register, 26.11.2003
  16. ↑ Eino Laas, Ülo Tamm "Tammed laiast maailmast", Eesti Loodus, august 1998
  17. ↑ Katrin Reinhold "Kuressaare lossipargi dendroloogilised inventuurid", Maaleht, 18.12.2010
  18. ↑ 18,0 18,1 Hans Väre "Vähe tuntud jalakad arvestavad iga lehega", Sakala, 13.01.2011
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 "Hirvepargi taimestik", Tallinn.ee, 29.03.2017
  20. ↑ Tiit Hunt "Kahest kadakast", RMK veebileht, 14,08.2014
  21. ↑ Heino Kees. "Eesti rekordid", 5. kd. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004, lk. 25-26
  22. ↑ "Haapsalu lossipark ja Krahviaed (KLO1200517)" Eesti looduse infosüsteemis
  23. ↑ 23,0 23,1 23,2 23,3 23,4 23,5 Ain Lember "Erilised puud lisavad linna silmarõõmu", Saarte Hääl, 17.08.2007
  24. ↑ Katrin Reinhold "Kuressaare Lossipark. Dendroretk koos pärimuste ja legendidega", lk 54, Aktaprint 2011
  25. ↑ 25,0 25,1 25,2 25,3 25,4 Hendrik Relve "Kus kasvavad Eesti kõrgeimad pihlakad?", Eesti Loodus, november 2000
  26. ↑ Jaanika Kuusik "Otepää kandi radadel rändamine nõuab nii leidlikkust kui vastupidavust", Valgamaalane, 02.07.2011
  27. ↑ Urmas Roht "90 magnooliat", Kirjastus Atlex, 2017
  28. ↑ Hendrik Relve "Kus kasvavad Eesti suurimad remmelgad?", Eesti Loodus, detsember 2006
  29. ↑ Tõnu Prei "Saaremaal kasvab mitu Eesti rekordpuud", Saarte Hääl, 18.05.2009
  30. ↑ "Hõlmikpuu (KLO4000051)" Eesti looduse infosüsteemis
  31. ↑ Vilja Kohler "Erilised puud lisavad linna silmarõõmu", Tartu Postimees, 11.09.2013
  32. ↑ 32,0 32,1 Jüri Elliku ja Heldur Sander "Pärnu linna haruldased puud ja põõsad ning põlispuud", EPMÜ Metsanduslik Uurimisinstituut, 1999
  33. ↑ Tapio Vares "Dendroloogiline kiri Saaremaalt" Maakodu, 30.07.2013
  34. ↑ 34,0 34,1 34,2 Rein Sander "Maitsvate viljadega mooruspuu", Maakodu, 22.07.2010
  35. ↑ Toomas Kukk "Puude kasvatamine annab elule mõtte", Eesti Loodus 2007/10
  36. ↑ Silvia Sarv "Vana aia uus noorus - Fröhlingi tulbipuu", Pärnu Postimees, 04.02.2005
  37. ↑ "Valge mooruspuu; (2 valget mooruspuud) (KLO4000749)" Eesti looduse infosüsteemis
  38. ↑ Ivar Sibul "Sarapuu, sara ääres kasvav pähklipõõsas", Eesti Loodus, jaanuar 2009
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B5rgeimad_puud
No tags for this post.