Eberhard Rudolf von Groote (19. märts 1789 Köln – 15. aprill 1864 Köln) oli saksa germanist.
Ta õppis Heidelbergi ülikoolis õigusteadust, filosoofiat ja ajalugu ning lõpetas selle doktorikraadiga.
Ta oli Kölni ülikoolis Saksa õiguse professor.
Preisi kroonprintsi adjutandina tegi ta 1814 kaasa sõjakäigu Prantsusmaale. Pariisis tegi Gebhard Leberecht Blücher talle ülesandeks leida ja tagasi tuua arvukad prantslaste poolt Reinimaalt röövitud kunstivarad, sealhulgas Peter Paul Rubensi Peetruse ristilöömine ja kuulsad Aacheni sambad. Selle ülesandega tuli Groote väga edukalt toime.
1816–1827 oli ta Kölni valitsuse assessor ning sealsamas 1831–1851 sõjaväehalduse president. Viimases ametis, samuti Kölni toomkiriku ehituse seltsi eestseisuse liikmena ja esimehena töötas ta väga viljakalt.
Samal ajal tegeles ta innukalt germanistikaga. Ta andis 1816 koos Friedrich Wilhelm Carovéga välja aastaraamatu Taschenbuch für Freunde altdeutscher Zeit und Kunst auf das Jahr 1816 (Taskuraamat vanasaksa aja ja kunsti sõpradele aastaks 1816). Groote andis välja vanasaksa kirjandust, sealhulgas esmaväljaannetena.
Tema väljaannete seas olid:
- Gottfried von Strassburgi Tristan koos Ulrich von Türkheimi järjega (Tristan, von Meister Gotfrit von Straszburg, mit der Fortsetzung des Meisters Ulrich von Turheim; Berliin 1821; Ulrichi tekst oli esmaväljaanne)
- Gottfried Hageni Kölni linna riimkroonika (Reimchronik der Stadt Köln; Köln 1834)
- Muskatblüti laulud (Lieder des Muskatblut; Köln 1852
- Christian Wierstraati Neussi linna riimkroonika (Reimchronik der Stadt Neuß; Köln 1855
- Rüütel Arnold von Harffi palverännak (Pilgerfahrt des Ritters Arnold von Harff; Köln 1860; esmaväljaanne)
Adolf Giesen on 1929 kirjutanud temast monograafia.
You must be logged in to post a comment.