1928. aasta (MCMXXVIII) oli 20. sajandi 28. aasta.

• ...

• 11. veebruar – Šveitsis Sankt Moritzis algasid II taliolümpiamängud.

• ...

• ...

• 17. mai – Hollandis Amsterdamis algasid IX kaasaegsed suveolümpiamängud.

• 9. juuni – Charles Kingsford-Smith ja Charles Ulm lendasid esimestena maailmas üle Vaikse ookeani.

• 6. juuli – New Yorgis esilinastus 57-minutine helifilm, krimidraama "Lights of New York" ("New Yorgi tuled").

• ...

• ...

• 12. oktoober – Bostoni lastehaiglas kasutati esimest korda "raudkopsu".
• 15. oktoober – Saksamaa dirižaabel (õhulaev) Graf Zeppelin tegi esimese kommertslennu üle Atlandi ookeani, maandudes USA New Jersey osariigis Lakehursti linnas.

• ...

• ...

 Pikemalt artiklis 1928. aasta Eestis

• 1. jaanuar – toimus 1928. aasta rahareform. Markade-pennide asemel hakkasid kehtima kroonid-sendid.
• 6. jaanuar – Riias toimus Tartu Noorte Meeste Kristliku Ühingu võrkpallimeeskonna ja sealse, eelmise aasta mitteametlikuks maailmameistriks tulnud meeskonna JKSi vahel matš, mille võitis Tartu 2:0^[1].
• 29. jaanuar – lõppesid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises. Mitmevõistluses võitis Christfried Burmeister^[1].

• 5. veebruar – Eesti Spordi Keskliit kinnitas Amsterdami olümpiaks ettevalmistuse eelarve (238 000 marka) kuni 1. maini. Eelarve suurimad kulud olid kergejõustikule ja jalgpallile^[1].
• 13. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 15^[1].
• 14. veebruar – Sankt Moritzi taliolümpiamängud: sel päeval võistlesid taas (võistlesid ka 13. veebruar) kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Kahe mehe parim koht oli 19^[1].
• 16. veebruar – liikluseks avati Lelle-Papiniidu kitsarööpmeline raudtee^[2]. Nüüd sai Tallinnast Pärnusse varasema 14 tunni asemel 6 tunniga^[2].
• 19. veebruar – Tallinnas avati Eesti esimene raadionäitus. Tuntud välisfirmade kõrval osalesid ka kohalikud raadiotöökojad ja -amatöörid.
• 24. veebruar – kogu Eestis toimusid suured pidustused omariikluse 10. aastapäeva puhul^[2].
• 25. veebruar – Helsingis peetud kiiruisutamisvõistlustel tegi Aleksander Mitt 5000 m-s Eesti rekordi ajaga 9.18,8 ja jäi sellega 10. kohale^[1].
• 28. veebruar – Tallinnas asutati jalgpalliselts Estonia^[1].
• 29. veebruar – valitsuse otsusel müüdi Eestis tuletikkude valmistamise ainuõigus Rootsi tikutootmisettevõttele^[2].

• 12. märts – Tallinnas lõppesid esimesed Eestis peetud rahvusvahelised jääpurjetamisvõistlused. Need kestsid kaks päeva ja need võitis Erik Holst^[1].

• 2. aprill – Eesti Spordi Keskliidu esimeheks sai kindral Johan Laidoner^[1].
• 18. aprill – asutati Välis-Eesti Ühing^[2].
• 27. aprill – Tallinnas avati esimene autonäitus: eksponeeriti 22 sõidu- ja 8 veoautot^[2].

• 7. mai – asutati Pärnumaa Spordiliit^[1].
• 15. mai – Viljandis asutati spordiselts Sakala^[1].
• 18. mai – Tallinna tehnikumis kaitses diplomitöö Johanna Tammison, kellest sai Eesti esimene naisinsener^[2].
• 25. mai – Riigikogu võttis vastu "Raudteevõrgu arendamise seaduse"^[2].

• 2. juuni – Ohvitseride Keskkogu ruumides valiti väeosaülemate aukohtu esimene koosseis.
• 3. juuni – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maratonis, kus üllatuslikult võitis ajakirjanikust spordimees Karl Laas^[1].
• 10. juuni – avati Otepää Vabadussõja mälestussammas.
• 17. juuni – Tallinnas lõppes kolm päeva kestnud esimene Eesti-Soome tennisemaavõistlus, mille Eesti kaotas 5:12^[1].
• 26. juuni – Tallinnas avati rootsi nüüdiskunsti ülevaatenäitus, kus oli eksponeeritud üle 300 teose^[2].
• 27. juuni – Tartus avati kuningas Gustav Adolf II ausammas^[2].
• 30. juuni – Tallinnas toimus 2. juulini kestnud IX üldlaulupidu^[2].

• 7. juuli – esimest korda toimus jooks ümber Viljandi järve^[1].
• 8. juuli – asutati Eesti Jahtklubide Liit^[1].
• 12. juuli – Nõukogude jäälõhkuja Krassin (selle kapten oli eestlane Karl Jõgi) päästis Teravmägede lähedal Umberto Nobile ekspeditsiooni ellujäänud^[2].

• 31. august – Tartus asutati Eesti Maanaiste Keskselts^[2].
• 31. august – Haapsalus asutati Läänemaa spordiselts Läänela^[1].

• 1. september – Eesti laskis käibele esimesed kümnekroonised paberrahad.
• 8. september – Estonia teatris esietendus esimese algupärase eesti ooperina Evald Aava "Vikerlased".
• 9.–10. september – toimus esimene üleriiklik loomakaitse kongress.
• 15. september – tegevust alustas Tartu Ülikooli Kehakultuuri Instituut^[1].

• 14. oktoober – Tõrvas avati Vabadussõja mälestussammas.
• 26. oktoober – Timotheus Grünthal valiti riigikohtunikuks.

• Novembris ilmus August Gailiti romaan "Toomas Nipernaadi"^[2].

• 6. detsember – Jaan Jaago tuli Münchenis elukutseliste maadluses seitsmendat korda maailmameistriks^[2].
• 14. detsember – Käreveres kukkus kokku äsja valminud sild üle Emajõe.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1928

• 1. jaanuar – Vello Viisimaa, eesti opereti- ja estraadinäitleja
• 18. jaanuar – Aleksandr Gomelski, vene korvpallitreener
• 24. jaanuar – Desmond Morris, Briti antropoloog ja kirjanik
• 24. jaanuar – Vladimir Nikolajev, Eesti võrkpallitreener
• 8. veebruar – Vjatšeslav Tihhonov, Nõukogude Liidu filminäitleja
• 15. veebruar – Eno Raud, eesti kirjanik
• 22. veebruar – Ingrid Wigernæs, norra murdmaasuusataja
• 24. veebruar – Michael Harrington, USA demokraatlik sotsialist
• 31. märts – Gordie Howe, kanada hokimängija
• 7. aprill – Alan J. Pakula, USA filmilavastaja, – produtsent ja -stsenarist
• 20. aprill – Arvo Kruusement, eesti filmilavastaja
• 23. aprill – Shirley Temple (Shirley Temple Black), ameerika näitleja ja poliitik
• 10. mai – Arnold Rüütel, eesti poliitik
• 24. mai – William Trevor, iiri kirjanik
• 2. juuni – Stig Claesson, rootsi kirjanik ja kunstnik
• 15. juuni – Laurence Badie, prantsuse teatri- ja filminäitleja
• 13. juuli – Ellen Niit, eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija
• 28. juuli – Vive Tolli, eesti graafik
• 6. august – Andy Warhol, USA kunstnik
• 21. august – Chris Brasher, Suurbritannia kergejõustiklane ja spordiajakirjanik
• 3. september – Ion Druță, Moldova kirjanik
• 9. oktoober – Einojuhani Rautavaara, soome helilooja
• 22. november – Uno Aava, eesti rallisõitja
• 23. november – Kalmer Tennosaar, eesti laulja
• 12. detsember – Tšõngõz Aitmatov, kirgiisi kirjanik
• 31. detsember – Veijo Meri, soome kirjanik

 Pikemalt artiklis Surnud 1928

• 6. jaanuar – Alvin Kraenzlein, USA kergejõustiklane
• 16. jaanuar – Bernhard III, endine Sachsen-Meiningeni hertsog
• 28. jaanuar – Vicente Blasco Ibáñez, hispaania kirjanik
• 24. märts – Mindaugas II, Leedu kuningas 1918. aastal
• 25. aprill – Peter von Wrangell, üks valgekaartlaste juhte Vene kodusõjas
• 18. juuni – Roald Amundsen, Norra polaaruurija
• 9. august – Friedrich II, endine Badeni suurhertsog
• 12. august – Leoš Janáček, tšehhi helilooja
• 16. oktoober – Sally von Kügelgen, baltisaksa maalikunstnik
• 21. november – Heinrich XXVII, Reußi noorema liini vürst

• füüsika – Owen Willans Richardson
• keemia – Adolf Otto Reinhold Windaus
• meditsiin – Charles Jules Henri Nicolle
• kirjandus – Sigrid Undset
• rahu – auhinda ei antud välja