1926. aasta (MCMXXVI) oli 20. sajandi 26. aasta.

• 8. jaanuar – Abdul Aziz ibn Saud krooniti Hejazi kuningaks.
• 27. jaanuar – John Logie Baird demonstreeris Londonis esimest korda televisiooni.

• 9. veebruar – üleujutus Londoni eeslinnades.

• ...

• 16. aprill – San Jose rongiõnnetuses hukkus 178 inimest.

• 9. mai – USA mereväekomandör Richard E. Byrd ja Floyd Bennet lendasid esimeste inimestena üle põhjapooluse.
• 12. mai – Roald Amundsen jõudis lõunapoolusele.

• ...

• ...

• ...

• ...

• ...

• ...

• ...

 Pikemalt artiklis 1926. aasta Eestis

• 1. jaanuar – lõppes tšekisüsteem, viin ja alkohoolsed joogid läksid vabamüüki.
• 4. jaanuar – Tartus avati raudbetoonist Vabadussild (64,5 m).^[1]
• 19. jaanuar – registreeriti osaühisus Mootor. Ettevõttest saab hiljem Eesti suurim autotranspordifirma.^[1]
• 24. jaanuar – lennuõnnetus Tallinnas: alla kukkus Aeronaudi lennuk, mille pardal oli ka Aeronaudi asutajaliige Jakob Tillo.^[1]
• 30. jaanuar – Tallinna Töölisteater andis avaetenduse.^[1]
• 5. veebruar – 6. veebruarini toimunud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Eesti ja Läti kolmandad maavõistlused võitis 26:20 Eesti.^[2]
• 6. veebruar – lõppesid 5. veebruaril alanud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Tallinna ja Riia linnavõistlustel võitsid lätlased 22:17.^[2]
• 19. veebruar – Riigikogus võeti vastu Popsiseadus.^[3]
• 21. veebruar – toimus Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolek, kus otsustati, et liidu juhatus ei tohi edaspidi korraldada alkoholiga bankette.^[2]
• 28. veebruar – Helsingis toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus Christfried Burmeister sai 500 meetri jooksus esikoha. Ta pidi küll võistlustel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige.^[2]
• 28. veebruar – Riias toimusid Eesti ja Läti raskejõustikumaavõistlused, kus eestlased võitsid nii poksis (24:23) kui tõstmises (17:13).^[2]
• 5. märts – Riigikogu võttis vastu "Võõrandatud maade eest tasu maksmise seaduse", mille järgi pidi endistele mõisaomanikele 55 aasta jooksul tagastatama 12,2 miljonit krooni.^[1]
• 12. märts – põllumajanduse pikaajaliseks krediteerimiseks asutati Eesti Maapank.
• 13. märts – Tallinna toimus esimene ajakirjanike ball, millest saab iga-aastane Eesti seltskonnaelu suursündmus.^[1]
• 14. märts – toimus Riia Jahtklubi jääpurjetamisvõistlus, mille esimese nädala võitsid Erik Holst ja Etienne Galnhbäck.^[2]
• 14. märts – toimusid Pärnumaa meistrivõistlused tõstmises, kus Arnold Luhaäär tegi Eesti rekordi, saades viie tõste kogusummaks 507,5 kg.^[2]
• 25. märts – Rio de Janeiros pidas Eesti raskekaallane Ervin Klausner oma esimese matši elukutselisena.^[2]
• 27. märts – Eduard Brock tegi Eesti meistrivõistlustel tõstmises poolraskekaalus vasaku käega rebimises uue maailmarekordi.^[2]
• 28. märts – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maadluses.^[2]
• 8. aprill – Tallinnas toimus 10. aprillini kestnud II Eesti kehalise kasvatuse kongress.^[2]
• 23. aprill – ilmus Eesti Spordilehe kriitpaberil mälestusnumber, millega tähistati Georg Lurichi 50. sünniaastapäeva.^[2]
• 25. aprill – toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused lauatennises ehk tollal pingpongis.^[2]
• 2. mai – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaajooksus, mille võitis neljandat korda järjest Heinrich Paal.^[2]
• 16. mai – Eesti Foto-Klubi avas Tallinnas esimese rahvusvahelise fotonäituse.^[1]
• 16. mai – Tondi sõjakoolis toimusid Eesti esimesed laskevõistlused. See päev on ühtlasi Eesti laskespordi algusaeg.^[2]
• 13. juuni – avati Kadrioru staadion Eesti-Leedu maavõistlusega jalgpallis, mille võitis Eesti 3:1.^[2]
• 16. juuni – tegevust alustas Vabadussõja Ajaloo Komitee.^[1]
• 19. juuni – Pirital toimus Eesti esimene orienteerumisvõistlus, mille võitis Julius Tiisfeldt.^[2]
• 24. juuni – Suure-Jaanis avati Vabadussõja mälestussammas "Lembit".^[1]
• 1. juuli – kehtima hakkas perekonnaseisuseadus.^[1]
• 18. juuli – Tartus algasid 29. juulini kestnud 18. maailma karskuskongress, 12. Põhjamaade karskuskongress ja 7. Põhjamaade valgelindi kongress.^[1]
• 30. juuli – tuhanded tallinlased jälgisid Kadrioru staadionil maailmarekordimehe Paavo Nurmi jooksu.
• Juulis ilmus 1200-leheküljeline teos "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur".^[1]
• 1. august – avati 63 km pikkune kitsarööpmeline raudtee Sondast Mustveesse.^[1]
• 1. august – Tartus Emajõe basseinis selgus Eesti esimene veepallimeister; võitis Tallinna Kalevi meeskond.^[2]
• 29. august – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas.^[1]
• 12. september – Lasnamäe lennuväljal toimus kaitseväe lennupäev.^[1]
• 26. september – avati Kursi Vabadussõja mälestussammas.
• 8. oktoober^[küsitav] – Tallinnas Vabaduse väljakul avati Eesti suurim ja moodsaim kino "Gloria Palace".
• Oktoobris ilmus Anton Hansen Tammsaare romaanisarja esimene köide.^[1]
• 18. detsember – Tallinnas alustas Eestis "Raadio-Ringhääling" esimesi korrapäraseid raadiosaateid.
• 31. detsember – asutati Saaremaa Merispordi Selts.
• Sel aastal said Eestis linnaõiguse viis uut linna: Põltsamaa ja Tapa (mõlemad 30. juunist), Tõrva ja Türi (mõlemad 2. juulist) ja Nõmme (12. novembrist).^[1]
• Haridusministeeriumi Kultuurivalitsus kutsus Estonia teatri pedagoogiks-hääleseadjaks Armanda degli Abbati-Campodonico.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1926

• 1. jaanuar – Kalju Leht, eesti kirjandusteadlane
• 8. jaanuar – Aksel Pajupuu, eesti koorijuht
• 2. veebruar – Valéry Giscard d'Estaing, Prantsusmaa poliitik
• 2. veebruar – Arno Köörna, eesti majandusteadlane
• 3. veebruar – Gunnar Pedraudse, eesti helilooja
• 7. veebruar – Mark Taimanov, vene maletaja
• 10. veebruar – Arvi Parbo, ettevõtja
• 11. veebruar – Heljo Mänd, eesti kirjanik
• 11. veebruar – Ott Ojamaa, eesti tõlkija
• 17. veebruar – Lia Laats, eesti näitleja
• 19. veebruar – Ross Thomas, Ameerika Ühendriikide kirjanik
• 28. veebruar – Svetlana Allilujeva, Stalini tütar
• 25. märts – László Papp, ungari poksija
• 31. märts – John Fowles, inglise kirjanik
• 21. aprill – Elizabeth II, Suurbritannia kuninganna
• 23. aprill – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
• 9. mai – Helju Rammo, eesti lastekirjanik
• 4. juuni – Ain Kaalep, eesti kirjanik ja tõlkija
• 5. august – Per Wahlöö, rootsi kirjanik
• 9. november – Ülo Kaasik, Eesti matemaatik
• 9. november – Mihail Velsvebel, Eesti kergejõustiklane

 Pikemalt artiklis Surnud 1926

• 5. märts – Clément Ader, prantsuse insener, lennunduspioneer
• 24. märts – Sizzo, Schwarzburgi vürstliku perekonna pea
• 23. august – Rudolph Valentino, itaalia päritolu ameerika näitleja
• 5. oktoober – Mari Jászai, ungari näitleja
• 26. november – John Moses Browning, Ameerika Ühendriikide relvameister
• 5. detsember – Claude Monet, prantsuse maalikunstnik
• 29. detsember – Rainer Maria Rilke, austria proosakirjanik ja luuletaja

• füüsika – Jean Baptiste Perrin
• keemia – Theodor Svedberg
• meditsiin – Johannes Andreas Grib Fibiger
• kirjandus – Grazia Deledda
• rahu – Aristide Briand, Gustav Stresemann