1921. aasta (MCMXXI) oli 20. sajandi 21. aasta.

• ...

• ...

• ...

• ...

• 31. mail ja 1. juunil toimusid Ameerika Ühendriikides Tulsa rassirahutused, kus valgetest elanikest koosnevad jõugud ründasid Oklahoma osariigis Tulsa maakonnas asuva Greenwoodi piirkonna mustanahalisi elanikke ja nende ettevõtteid. Seda on nimetatud Ameerika ajaloo kõige hullemaks rassilise vägivalla juhtumiks.

• ...

• 27. juuli – kanadalastel Frederick Bantingul ja Charles Bestil õnnestus eraldada insuliini, mis osutus tõhusaks suhkurtõve ravivahendiks.

• 25. august – Ameerika Ühendriikides Lääne-Virginia osariigis algas kuni sama aasta 2. septembrini kestnud Blair Mountaini lahing, mis oli riigi ajaloo suurim töölisülestõus ja suurim relvastatud ülestõus pärast kodusõda.

• ...

• ...

• ...

• ...

 Pikemalt artiklis 1921. aasta Eestis

• 20. jaanuar – Tartus Emajõel toimusid esimesed suusavõistlused Eestis. Võisteldi 1500 ja 5000 m distantsil, osa võttis 10 suusatajat^[1].
• 24. jaanuar – toimusid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises, kus kõik neli distantsi võitis Christfried Burmeister^[1].

• 18. veebruar – Eesti Foto-Klubi sai tegevusloa^[2].
• 26. veebruar – Riias toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus kõik distantsid (500, 5000 ja 10 000 m) võitis Christfried Burmeister. Kõikidel distantsidel püstitas ta ka Eesti rekordi^[1].
• 27. veebruar – Tartus toimusid Emajõel Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises. Distantsi pikkus oli 25 km ja selle võitis Arnold Veiss^[1].
• 28. veebruar – Tallinnas loodi Eesti Arstideseltside Liit^[2].

• 13. märts – Aggio Bachmanni juhitud harrastusnäitlejatest koosnev Hommikteater andis esimese etenduse^[2].
• 16. märts – Vabariigi Valitsus nimetas Karl Terrase riigisekretäriks.
• 18. märts – Vabariigi Valitsus kaotas Läänemaal, Pärnumaal ja Haapsalus 29. novembril 1918 maksma pandud sõjaseaduse.
• 22. märts – kinnitati lennundusaktsiaseltsi Aeronaut põhikiri^[2].

• 11. aprill – asutati spordiselts Pärnu Tervis^[1].
• 21. aprill – asutati Tallinna Jalgpalli Klubi (TJK)^[1].

• 1. mai – Vabariigi Valitsus kehtestas Eestis senise Tallinna aja asemel Ida-Euroopa aja^[2].
• 10. mai – ärimees Eduard Saarepera annetas VS Spordi jalgpallimeeskonnale väärtusliku karika (Eesti jalgpallikarikas), mida hakati nüüdsest välja andma Eesti meistrile jalgpallis^[1].
• 13. mai – Tallinnas pandi Narva ja Pärnu maanteel hobutrammide (konka) asemel liikuma mootortrammid^[2].
• 16. mai – Tartus alustas tegevust Riigi Keskarhiiv^[2].
• 16. mai – Kuusalu kalmistul avati^[küsitav] Eesti esimene Vabadussõja mälestussammas^[2].

• 5. juuni – Jakob Kukk ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopiks.

• 8. juuli – Eesti osales esimest korda Rahvusvahelise Olümpiakomitee kongressil^[1].
• 23. juuli – Tallinna Tiigiveski väljakul toimus Eesti-Rootsi maavõistlus jalgpallis. Mäng jäi viiki 0:0. See oli Eesti esimene jalgpalli maavõistlus koduväljakul^[1].

• 3. august – Kohtlas olid esimesed põlevkiviõli katsetootmised^[2].
• 23. august – toimus iseseisvusaja esimene autovõidusõit, millest võttis osa 8 autot ja 2 mootorratast^[2].
• 29. august – Eestist jõudis Moskvasse Venemaa näljahädalistele toiduaineid vedav rong^[2].

• 10. september – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseumi esimene näitus.
• 12. september – Tallinnas avati kindralstaabi kursused^[2] (millest sai hiljem kõrgem sõjakool).
• 14. september – ilmus kirjandusrühmituse Tarapita häälekandja (Tarapita) esimene number^[2].
• 18. september – Tartus lõppesid Eesti esimesed meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses ja tõstmises^[1].
• 19. september – Tallinnas toimus esimene Eesti alal peetud rahvusvaheline poksivõistlus, kus spordiselts Sport oli vastamisi Inglise laevastiku madrustega^[1].
• 22. september – Eesti, Läti ja Leedu said Rahvasteliidu liikmeks^[2].
• Aaspere mõisa rajati lastekodu.

• 8. oktoober – asutati Eesti Arhitektide Ühing^[2].

• 14. detsember – alguse sai erialaliit Eesti Jalgpalli Liit, kes eraldus Eesti Spordi Liidu jalgpalliosakonnast^[1].
• 14. detsember – registreeriti Noorte Meeste Kristlik Ühing^[2].
• 22. detsember – registreeriti Eesti Lauljate Liit^[2].

 Pikemalt artiklis Sündinud 1921

• 1. jaanuar – Alain Mimoun, prantsuse jooksja
• 1. jaanuar – Ilmar Torn, eesti kunstnik
• 5. jaanuar – Friedrich Dürrenmatt, šveitsi kirjanik
• 6. jaanuar – Ants Viidalepp, eesti kunstnik
• 8. jaanuar – Leonardo Sciascia, itaalia kirjanik
• 22. jaanuar – Arno Babadžanjan, helilooja
• 29. jaanuar – Herta Laipaik, eesti kirjanik
• 31. jaanuar – Mario Lanza, itaalia päritolu ameerika ooperilaulja ja näitleja
• 31. jaanuar – Abu Sayeed Chowdhury, Bangladeshi poliitik
• 4. veebruar – Betty Friedan, feminist
• 4. veebruar – K. R. Narayanan, India poliitik
• 16. veebruar – Hua Guofeng, Hiina poliitik
• 21. veebruar – John Rawls, USA filosoof
• 21. veebruar – Lembit Remmelgas, eesti tõlkija ja kriitik
• 22. veebruar – Jean-Bédel Bokassa, Kesk-Aafrika poliitik
• 22. veebruar – Giulietta Masina, itaalia filminäitleja
• 24. veebruar – Ludvík Aškenazy, Tšehhi kirjanik ja ajakirjanik
• 11. märts – Ástor Piazzolla, Argentina helilooja
• 12. märts – Gianni Agnelli, itaalia tööstur
• 12. märts – Emil Laansoo, eesti muusik
• 21. märts – Vassili Džugašvili, Jossif Stalini poeg
• 21. märts – Arthur Grumiaux, belgia viiuldaja ja muusikapedagoog
• 24. märts – Vassili Smõslov, maletaja
• 25. märts – Simone Signoret, prantsuse näitleja
• 1. aprill – André Stil, Prantsuse kirjanik
• 15. aprill – Georgi Beregovoi, Nõukogude kosmonaut
• 16. aprill – Peter Ustinov, vene päritolu Briti kirjanik, näitleja ja režissöör
• 23. aprill – Rein Sepp, eesti luuletaja ja tõlkija
• 25. aprill – Karel Appel, hollandi maalikunstnik
• 12. mai – Joseph Beuys, saksa kunstnik
• 21. mai – Andrei Sahharov, vene füüsik ja poliitik
• 23. mai – Grigori Tšuhrai, filmirežissöör ja stsenarist
• 8. juuni – Suharto, Indoneesia poliitik
• 11. juuni – Harald Suislepp, eesti kirjanik
• 11. juuni – Edgar Mattisen, eesti kirjanik
• 28. juuni – P. V. Narasimha Rao, India poliitik
• 1. juuli – Seretse Khama, Botswana poliitik
• 5. juuli – Viktor Kulikov, Nõukogude sõjaväelane
• 6. juuli – Nancy Reagan, Ronald Reagani abikaasa
• 18. juuli – John Glenn, USA astronaut
• 22. juuli – Herman Heinla, eesti kunstnik
• 2. august – Ruth Barcan Marcus, USA filosoof ja loogik
• 19. august – Gene Roddenberry, USA teleprodutsent
• 1. september – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
• 12. september – Stanisław Lem, poola kirjanik
• 30. september – Deborah Kerr, šoti päritolu Briti filminäitleja
• 13. oktoober – Yves Montand, prantsuse laulja ja näitleja
• 18. oktoober – Jesse Helms, USA poliitik
• 22. oktoober – Georges Brassens, prantsuse laulja
• 24. oktoober – Jüri Saarma, eesti psühhiaater
• 25. oktoober – Mihai I, Rumeenia kuningas
• 5. november – Fawziyah, Egiptuse printsess ja Iraani šahhinna
• 14. november – Ea Jansen, eesti ajaloolane
• 19. november – Géza Anda, Šveitsi pianist
• 27. november – Alexander Dubček, Tšehhoslovakkia poliitik
• 29. november – William Alston, USA filosoof
• 5. detsember – Eeva-Liisa Manner
• 11. detsember – Ilmar Laaban, eesti luuletaja ja publitsist
• 18. detsember – Juri Nikulin, vene näitleja
• 19. detsember – Adolf Wiklund, rootsi laskesuusataja
• 29. detsember – Dobrica Ćosić, serbia kirjanik ja Jugoslaavia poliitik

 Pikemalt artiklis Surnud 1921

• 8. veebruar – Pjotr Kropotkin, vene anarhist
• 3. aprill – Villem Sikk, endine Jõgeva alevivanem
• 16. august – Petar I, Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi kuningas
• 31. august – Karl von Bülow, Saksa sõjaväelane
• 2. oktoober – Wilhelm II, endine Württembergi kuningas
• 14. november – Isabel, Brasiilia keiserliku perekonna pea
• 22. november – August Weizenberg, eesti skulptor
• 16. detsember – Camille Saint-Saëns, prantsuse helilooja

• füüsika – Albert Einstein
• keemia – Frederick Soddy
• meditsiin – auhinda välja ei antud
• kirjandus – Anatole France
• rahu – Karl Hjalmar Branting, Christian Lous Lange