14. jaanuar on Gregoriuse kalendri 14. päev. Juliuse kalendri järgi 1. jaanuar (1901–2099).

• 1907 – kaotati endiste kroonumaa omanike väljaostumaks, mis neil oli jäänud veel tasumata.^[1]
• 1917 – Eestis loendati kokku 37 keskhariduskooli: 6 poeglastegümnaasiumi, 3 reaalkooli, 1 poeglaste eragümnaasium, 4 poeglaste erakeskkooli, 1 progümnaasiumikursusega poeglaste erakool, 10 tütarlastegümnaasiumi, 4 tütarlaste eragümnaasiumi, 1 tütarlaste eraprogümnaasium, 5 gümnaasiumikursusega tütarlaste erakeskkooli ja 2 progümnaasiumikursusega erasegakooli.^[2] Neis koolides õppis kokku 13 050 õpilast, kellest umbes 7000 olid eestlased.^[2]
• 1919 – Tartu Krediidikassa massimõrv: bolševikud hukkasid vahetult enne linnast taganemist Tartus endise Krediidikassa keldris 19 inimest, teiste hulgas õigeusu piiskopi Platoni.
• 1923 – Tallinnas asutati Rahvasteliidu Eesti Ühing.^[1]
• 1940 – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud malematšis pärast 14 partiid eksmaailmameistrit Max Euwe'i tulemusega 7,5:6,5.^[3]
• 1940 – Jaan Rebane valiti Audru koguduse õpetajaks.
• 1989 – taasloodi Eesti Olümpiakomitee, mille esimeheks sai Arnold Green.
• 1991 – Vilniuse veresauna järelkaja: Tallinnas Vabaduse väljakul toimus suur miiting Leedu toetuseks.
• 1994 – president Lennart Meri ja peaminister Mart Laar allkirjastasid NATO rahupartnerlusprogrammi ühinemise soovikirja.
• 1998 – Hansapank ja Hoiupank teatasid ühinemisest.
• 2014 – ametlikult avati Eesti Olümpiakomitee korraldatud projekt "Liikumisaasta 2014".^[4]

• 1539 – Hispaania annekteeris Kuuba.
• 1604 – Inglise kuningas James I asutas Hampton Courti konverentsi, mille eesmärk oli arutada puritaanide nõudmisi anglikaani kiriku suhtes.
• 1797 – Esimese koalitsiooni sõda: prantslased lõid Itaalias Rivoli all Austria vägesid. Lahingus sai surma umbes 3500 Austria sõdurit.
• 1784 – Ameerika Ühendriikide Kontinentaalkongress ratifitseeris rahulepingu Inglismaaga, mille tagajärjel lõppes ametlikult Ameerika Iseseisvussõda.
• 1809 – Inglismaa ja Hispaania sõlmisid liidu Napoleon Bonaparte'i vastu.
• 1814 – sõlmiti Kieli leping, mille tõttu Taani kuningas loovutas Norra krooni Rootsi kuningale.
• 1858 – paljastati Felice Orsini vandenõu Napoleon III tapmiseks.
• 1867 – Peruu kuulutas Hispaaniale sõja.
• 1897 – šveitslane Matthias Zurbriggen tõusis esimesena Ameerika kõrgeimasse tippu – Aconcaguale.
• 1900 – Roomas Teatro Costanzis toimus Puccini ooperi "Tosca" esiettekanne.
• 1907 – Jamaica maavärinas sai tugevalt kahjustada Kingston, loodusõnnetuses hukkus ligi tuhat inimest.
• 1918 – süüdistatuna riigireetmises vahistati Prantsusmaa ekspeaminister Joseph Caillaux.
• 1929 – Afganistani kuningaks sai Inayatullah Khan.
• 1939 – Norra kuulutas Kuninganna Maudi maa Antarktisel endale kuuluvaks.
• 1943 – Teine maailmasõda: liitlaste Casablanca konverentsil lepiti kokku sõja lõpetamise strateegia.
• 1950 – Mohammed Said moodustas Iraani valitsuse.
• 1950 – Ameerika Ühendriigid kutsusid Hiinast ära kõik oma konsulaarametnikud.
• 1953 – marssal Josip Broz Tito valiti Jugoslaavia esimeseks presidendiks.
• 1962 – Alžeeria puhkesid mitmes suuremas linnas rahutustes, milles hukkus vähemalt 36 alžeerlast ja eurooplast.
• 1965 – Põhja-Iiri ja Iirimaa peaministrid kohtusid esimest korda 43 aasta jooksul.
• 1966 – Indoneesia sulges oma missiooni ÜRO-s.
• 1967 – San Franciscos Golden Gate Parkis toimus Human Be-In, millest võttis osa 20 000 kuni 30 000 hipit. Seda peetakse Summer of Love'i alguseks.
• 1986 – Guatemala presidendiks sai Vinicio Cerezo.
• 1992 – Iisrael avas rahukõnelused Jordaaniaga.
• 1993 – Läänemerel läks tormis põhja Poola reisilaev, õnnetuses hukkus 54 inimest.
• 1994 – Ameerika Ühendriikide president Bill Clinton külastas Minskit.
• 1995 – Guatemala presidendiks vannutati Alvaro Arzu.
• 1997 – Kairos toimus liiklusõnnetus, kus inimesi vedanud buss sõitis läbi raudtara ning kukkus 35 meetri kõrguselt Niilusesse. Õnnetuses hukkus 39 inimest.
• 2011 – Tuneesia revolutsioon: Saudi Araabiasse põgenenud Tuneesia president Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī loobus ametlikult võimust.

 Pikemalt artiklis Sündinud 14. jaanuaril

• 771 – Konstantinos VI, Bütsantsi keiser 780–797^[5]
• 1683 – Gottfried Silbermann, saksa oreliehitaja
• 1836 – Henri Fantin-Latour, prantsuse kunstnik
• 1850 – Pierre Loti, prantsuse kirjanik
• 1861 – Mehmed VI, Osmanite riigi viimane sultan
• 1875 – Albert Schweitzer, arst, misjonär, filosoof, muusik (Nobeli rahuauhind 1952)
• 1883 – Nina Ricci, itaalia päritolu prantsuse moedisainer
• 1886 – Hugh Lofting, briti kirjanik ("Doktor Dolittle")
• 1896 – Martin Niemöller, saksa teoloog
• 1896 – John Dos Passos, USA kirjanik
• 1897 – Johannes Soodla, eesti sõjaväelane
• 1909 – Johannes Selliov, eesti vaimulik
• 1919 – Giulio Andreotti, itaalia poliitik, seitsmekordne peaminister
• 1923 – Hugo Raudsaar, eesti astronoom
• 1931 – Caterina Valente, Prantsusmaal sündinud laulja
• 1938 – Jack Jones, ameerika laulja
• 1941 – Faye Dunaway, ameerika näitleja
• 1941 – Milan Kučan, Sloveenia esimene president
• 1963 – Steven Soderbergh, ameerika filmirežissöör
• 1965 – Šamil Bassajev, Tšetšeenia peaminister (1998)
• 1968 – LL Cool J, ameerika räppar, näitleja
• 1969 – Dave Grohl, ameerika trummar, helilooja (Nirvana, Foo Fighters)

 Pikemalt artiklis Surnud 14. jaanuaril

• 1742 – Edmond Halley, inglise füüsik, astronoom ja matemaatik
• 1827 – Reinhold Gideon von Mohrenschildt, baltisakslasest Kurisoo mõisnik ja Venemaa sõjaväelane
• 1898 – Lewis Carroll, briti kirjanik
• 1919 – Paul Kulbusch (Platon), usutegelane, õigeusu piiskop
• 1919 – Gotthilft Traugott Hahn, vaimulik ja teoloog, usuteaduse professor
• 1952 – Artur Kapp, eesti helilooja
• 1957 – Humphrey Bogart, ameerika näitleja
• 1961 – Karl Eenmaa, Eesti kohtunik
• 1988 – Georgi Malenkov, Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane
• 2006 – Lisa Gelius, saksa kergejõustiklane
• 2016 – Alan Rickman, briti näitleja
• 2017 – Lembitu Kuuse, Eesti spordiajakirjanik

• taliharjapäev
• Õigeusu kirikus Gruusia valgustaja apostlisarnase Nino ning märtrite piiskop Platoni (Kulbusch) ja preestrite Nikolai ja Mihhaili mälestuspäev

• ...