13. august on Gregoriuse kalendri 225. (liigaastal 226.) päev. Juliuse kalendri järgi 31. juuli (1901–2099).

• 1569 – Rootsi kuningas Johan III nimetas Johannes Robertus von Gelderni kõigi Rootsi Liivimaa valduste piiskopiks.
• 1840 – lesk paruniproua Elisabeth von Uexküll avas Tallinnas Vene tänaval esimese koolieelse kasvatusasutuse – Väikelaste Hoiuasutuse 2–7-aastastele lastele.^[1]
• 1896 – Riias algas 27. augustini toimunud X ülevenemaaline muinasaja uurijate kongress, kus Eestist osalesid Jaan Jung, Jakob Hurt ja Karl August Hermann.^[2]
• 1899 – Tartus toimunud saksa augustinäitusel tegi Riiast tulnud õhusõitja Ernesto Vitalli kuumaõhupalliga^[küsitav] lennu koos õnnestunud langevarjuhüppega.^[2]
• 1932 – algas 15. augustini toimunud rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Muutmise poolt anti 316 338, vastu 330 632 häält. Läbikukkumise põhjuseks oli vähene selgitustöö ning vabadussõjalaste ja sotsialistide aktiivne vastupropaganda.
• 1936 – Kiviõli kaevanduses ja Kiviõli õlitehases algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik.^[2]
• 1937 – Rahvuskogu võttis vastu seadused uue põhiseaduse elluviimiseks: presidendi valimise seaduse, Riigivolikogu valimise seaduse, Riiginõukogu kujundamise seaduse, Riigikogu ajutise kodukorra ja Riigikogu töökorra seaduse, presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadused ning üleminekuaja seaduse.
• 1944 – Punaarmee vallutas Võru. Mõne päeva pärast koliti sinna Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium, Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee, mis tegutsesid Võrus kuni Tallinna langemiseni Punaarmee kätte.
• 1992 – Eesti Pank keeldus kommertspankadele laenude andmisest, sest tootmise tase oli langenud.
• 1993 – Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) liikmed kodumaal, EAÕK Sinodi esimees ülempreester Nikolai Suursööt ja Sinodi liikmed kohtusid Stockholmis Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeosega. Ülempreestrid Nikolai Suursööt ja Emmanuel Kirss andsid üle kirja, milles kinnitati, et EAÕK tegevuse aluseks on kiriklik jurisdiktsioon Konstantinoopoli patriarhaadile.
• 1994 – Põhja-Eesti Pank ostis Sotsiaalpanga Tartu filiaali.
• 1994 – Eesti piirivalve kagupiirkonna korrapidaja teatas, et Vene pool jätkas eeltöid Eesti-Vene piiri mahamärkimiseks.
• 1995 – peaminister Tiit Vähi andis politseile käsu lõpetada ebaseaduslik moonipõldude hävitamine, edaspidi oli põllu hävitamiseks vaja kohtu luba.
• 1996 – valitsus kavatses jätta pikendamata nende Vene luureorganites töötanud erusõjaväelaste tähtajalised elamisload, kes võisid olla ohtlikud Eesti julgeolekule.

• 1516 – sõlmiti Noyoni leping, Prantsusmaa tunnistas Hispaania nõudlust Napolile, Hispaania Prantsusmaa oma Milanole.
• 1521 – Asteekide pealinn Tenochtitlán (tänapäevase Mexico linna asukohas) langes Hernán Cortési juhtimisel Hispaania konkistadooride kätte.
• 1642 – Christiaan Huygens avastas Marsi lõunapoolusel jääkatte.
• 1704 – Blenheimi ehk Höchstadti lahing, suurimaid Hispaania pärilussõjas.
• 1762 – Seitsmeaastane sõda: Suurbritannia vallutas Hispaania koloonia Kuuba pealinna Havanna.
• 1849 – kindral Artúr Görgey juhitud ungari revolutsiooniarmee kapituleerumisega lõppes üheaastane ungari vabadusvõitlus Austria keisririigis.
• 1889 – William Gray sai patendi müntidega töötavale telefonile.
• 1898 – hispaanlased kapituleerusid Hispaania-Ameerika sõjas, tehes sellekohase avalduse Ameerika Ühendriikide admiralile George Deweyle.
• 1905 – Norras korraldati rahvahääletus Rootsi-Norra unioonist lahkulöömise kohta. Peaaegu kõik hääletasid iseseisvumise poolt.
• 1920 – Poola-Nõukogude sõda: Punaarmee rünnakuga algas Varssavi lahing.
• 1913 – Harry Brearley leiutas roostevaba terase.
• 1936 – Šveitsis Genfis asutasid 32 riigi juudiorganisatsioonide esindajad Juutide Maailmakongressi. Selle esimeseks presidendiks valiti Stephen Wise.
• 1937 – Teine Hiina-Jaapani sõda: algas Shanghai lahing.
• 1940 – Teine maailmasõda: Saksa Luftwaffe alustas õhulahingus Britannia pärast suurrünnakuid Briti Royal Air Force'i rajatistele.
• 1950 – Riias Daugava jõel läks põhja aurik Majakovski. Hukkus 147 inimest.^[3]
• 1960 – Kesk-Aafrika Vabariik kuulutas end Prantsusmaast iseseisvaks. Riigi esimeseks presidendiks sai David Dacko.
• 1961 – hakati rajama Berliini müüri.^[4]
• 2004 – Ateenas avati 2004. aasta suveolümpiamängud.^[5]
• 1999 – Jaapani parlament kinnitas 1870. aastast riigi tunnusena kasutusel olnud punase sõõriga lipu ametlikult riigilipuks.

 Pikemalt artiklis Sündinud 13. augustil

• 1838 – Reinhold Winkler, Saaremaa superintendent
• 1899 – Alfred Hitchcock, briti filmirežissöör
• 1925 – Albrecht, Castell-Castelli vürst (1925–)
• 1926 – Fidel Castro, Kuuba liider
• 1949 – Koit Pikaro, eesti poliitik
• 1952 – Tiiu Valm, eesti raamatukogundustegelane
• 1954 – Tõnu Kilgas, eesti näitleja ja laulja
• 1954 – Kuulo Vahter, eesti kunstnik ja laulja
• 1959 – Maarja Undusk, eesti luuletaja ja kunstnik
• 1960 – Ivar Stukolkin, eesti ujuja
• 1969 – Tiina Alaküla-Kuuler, eesti ajakirjanik
• 1973 – Urmas Viilma, eesti vaimulik, EELK peapiiskop
• 1976 – Mihkel Mattisen, eesti muusik
• 1976 – Tanel Talve, eesti ajakirjanik
• 1978 – Kristiina Heinmets-Aigro, Eesti miss ja modell

 Pikemalt artiklis Surnud 13. augustil

• 1863 – Eugène Delacroix, prantsuse kunstnik
• 1910 – Florence Nightingale, inglise meditsiiniõde
• 1946 – H. G. Wells, inglise kirjanik
• 1958 – Otto Witte, seikleja ja Albaania kuningas
• 2011 – Jaanus Orgulas, eesti näitleja

• Rahvusvaheline vasakukäeliste päev^[6]
• Iseseisvuspäev Kesk-Aafrika Vabariigis

• 2007 – päeva kõrgeim õhutemperatuur Moskvas +31,3 °C ja Peterburis +31,4 °C.
• 2007 – aasta kõrgeim õhutemperatuur Kundas +31,4 °C. Eelmise aasta temperatuurirekord oli fikseeritud 29. mail Haapsalus.