1. september on Gregoriuse kalendri 244. (liigaastal 245.) päev. Juliuse kalendri järgi 19. august (1901–2099).

• 1785 – Balti kubermangudes hakkas kehtima Venemaa linnaseadus.^[1]
• 1881 – avati Tallinna Peetri Reaalkool.^[2]
• 1913 – asutati Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond.^[3]
• 1912 – Tartus toimusid kergejõustikuvõistlused, kus esimest korda Eestis võtsid osa ka naised.^[4]
• 1913 – maadleja Jaan Jaago võitis Peterburis maailmameistrivõistlused maadluses.^[4]
• 1937 – asutati Riigi Viljasalv
• 1939 – minister Ants Oidermaa esines kell 21:00 õhtul raadios erakorralise sõnavõtuga Saksamaa ja Poola vahel alanud sõja teemal. Ta rääkis, et Eesti on erapooletu, meid esialgu midagi ei ähvarda ja edasisele sündmuste käigule reageerib valitsus adekvaatselt.^[5]
• 1944 – Eesti Omavalitsuse juhi otsusega suleti teatrid, varieteed, teatrikoolid, muusikakoolid ja kunstikoolid.^[6]
• 1947 – tegutsema hakkasid Tallinna Õpetajate Instituut ja Tartu Õpetajate Instituut.^[1]
• 1952 – Tallinna Õpetajate Instituut korraldati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks.^[1]
• 1954 – peaaegu kõikides koolides (v.a keskkoolide lõpuklassides) hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama.^[1]
• 1956 – õppemaks kaotati üldhariduskoolide 8.-11. klassides, keskeriõppeasutustes ja kõrgkoolides.^[1]
• 1962 – keskkoolide õppekavasse tuli uus aine: ühiskonnaõpetus.^[1]
• 1964 – maa-asulates elavatele õpilastele maksti nüüdsest kinni sõit kooli ja koolist tagasi.^[1]
• 1964 – põllumajandusliku suunaga tehnikume ja nende baasmajandeid hakati ühendama sovhoostehnikumideks.^[1]
• 1970 – võimude käsul hakati üle minema üldise keskhariduse nõudele.^[1]
• 1975 – loodi Viljandi rajooni põllumajanduskoondis.^[1]
• 1988 – Tartu kaubamajas tabati Ülo Kiple ("Haiguste ravi kontrollitud...").
• 1993 – Tallinna nelja linnarajooni asemel moodustati kaheksa linnaosa.
• 1998 – Tartus avati purskkaev ja skulptuur "Suudlevad tudengid".
• 2007 – avati Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.

• 5598 eKr – Kreeka ilmaliku ajaarvamise algus
• 5508 eKr – Maailma loomine Bütsantsi traditsiooni järgi. Konstantinoopoli tsiviilajaarvamise algus.
• 0338 eKr – Chaironeia lahing, Makedoonia saavutas kreeka aladel ülemvõimu.
• 0069 – Jeruusalemm purustati (traditsiooniline daatum).
• 717 – Konstantinoopoli alla jõudis lisaks maaväele ka araablaste laevastik^[7]
• 1575 – Kuningas Felipe II kuulutas välja Hispaania riigipankroti.
• 1804 – Karl Ludwig Harding avastas asteroidi Juno.
• 1818 – James Blundell tegi Londoni St. Guy haiglas esimese vereülekande inimesele. Patsient ei jäänud ellu.
• 1870 – Preisimaa võitis Sedani lahingus Prantsusmaad.
• 1881 – William Thomson (Lord Kelvin) sedastas Maa energiaallikad ja osutas, et süsi võib otsa saada ning seetõttu on vajalik dekadentseks kutsutud tuuleenergiat siiski kasutusse võtma hakata.
• 1898 – Inglise füüsik Ernest Rutherford avaldas artikli uraani omaduste kohta, milles tõi sisse alfa- ja beetaosakeste mõiste, näidates nende tekitatud erinevat mõju elektrilaengutele.
• 1914 – Cincinnati loomaaias suri viimane rändtuvi.
• 1923 – Tōkyōt ja Yokohamat laastas maavärin, põhjustades ligi 100 000 ohvrit.
• 1928 – Ahmed Zogu kuulutas Albaania kuningriigiks ja enda kuningaks.
• 1939 – Saksamaa kallaletungiga Poolale algas Teine maailmasõda.
• 1951 – San Franciscos algas rahukonverents Jaapani ja Teise maailmasõja liitlasriikide vahel.
• 1963 – Singapur iseseisvus Suurbritanniast.
• 1969 – Liibüas toimus Mu‘ammar al-Qadhdhāfī juhtimisel riigipööre.
• 1983 – NSVL õhujõudude lennuk lasi alla Kamtšatka piirkonnas NSVL õhuruumi sattunud Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747 (Korea Airlinesi lend 007).
• 1986 – Vene Õigeusu Kiriku Leningradi ja Novgorodi metropoliidina alustas teenistust Tallinna ja Eesti metropoliit Aleksius
• 2004 – Beslani pantvangikriis.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1. septembril

• 1653 – Johann Pachelbel, saksa helilooja
• 1854 – Engelbert Humperdinck, saksa helilooja
• 1875 – Edgar Rice Burroughs, USA kirjanik
• 1883 – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja
• 1886 – Othmar Schoeck, Šveitsi helilooja
• 1887 – Blaise Cendrars, Prantsuse kirjanik
• 1899 – Andrei Platonov, vene kirjanik
• 1916 – Asta Vender, eesti raamatuillustraator
• 1921 – Willem Frederik Hermans, hollandi kirjanik
• 1935 – Seiji Ozawa, dirigent
• 1937 – Dolores Hoffmann, eesti vitraažikunstnik
• 1938 – Enda Naaber, eesti ajakirjanik
• 1938 – Eevi Ross, eesti murdeuurija
• 1938 – Heljo Tassa, eesti metallikunstnik
• 1945 – Enn Sarap, eesti majandustegelane
• 1950 – Mihhail Fradkov, Venemaa riigiametnik ja poliitik
• 1953 – Andres Mustonen, Eesti vanamuusik
• 1953 – Ants Erm, eesti poliitik
• 1957 – Gloria Estefan, Kuuba päritolu USA laulja
• 1962 – Ruud Gullit, Hollandi jalgpallur
• 1976 – Ivano Brugnetti, itaalia kergejõustiklane

 Pikemalt artiklis Surnud 1. septembril

• 1648 – Marin Mersenne, prantsuse matemaatik ja filosoof
• 1666 – Frans Hals, flaami kunstnik
• 1715 – Louis XIV, Prantsusmaa kuningas
• 1941 – Karl Parts, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
• 1943 – W. W. Jacobs, inglise kirjanik
• 1944 – Liviu Rebreanu, rumeenia kirjanik
• 1970 – François Mauriac, Prantsuse kirjanik
• 1974 – Gerd Neggo, eesti tantsija, tantsulavastaja ja pedagoog
• 1981 – Albert Speer, saksa arhitekt ja riigitegelane
• 1982 – Władysław Gomułka, Poola kommunistlik poliitik ja riigitegelane
• 1985 – Stefan Bellof, võidusõitja
• 1998 – Mait Agu, eesti koreograaf ja tantsupedagoog
• 2019 – Ilmar Jaks, eesti kirjanik

• teadmistepäev
• Paljudes Euroopa ja Aasia maades on Esimene koolipäev.
• Iseseisvuspäev Usbekistanis

• ...