Saksa dogi

Saksa dogi
FCI standard nr 235
Rühm 2: pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad
Alarühm 2: molossid
Alajaotis 1: mastifid
Standard nr 235   02.10.2024 (en )
Päritolumaa  Saksamaa
Kohalik nimetus Deutsche Dogge
Alias(ed) Taani Dogi, Ulmer Dogge, Englische Dogge, Dänische Dogge, Hatzrüde, Saupacker, Große Dogge
Töökatsed ei
Kasutus seltsi-, kaitse- ja valvekoer
Tunnused
Kattekarv väga lühike, tihe, sile, liibuv ja läikiv[1][2]
Karvkate
  • kollakaspruun (fawn): kuldse­test heledatest kollakas­pruu­nidest toonidest sügava kuldse toonini;
  • vöödiline (brindle): põhivärvu­seks on heledam või sügavam kuldne kollakas­pruun, milles jooksevad võimalikult korra­pärase asetusega ja võimali­kult selgelt väljendunud mus­tad triibud suunaga roiete poole;
  • arlekiin (valge mustade laiku­dega): põhivärvuseks on puhas valge, eelistatult ilma tähnideta;
  • merle (hall mustade laikudega) põhivärvus hall ; valged märgised rinnal ja käppad on lubatud (esineb ka mantel merle’t)
  • must: süsimust; valged märgised rinnal ja käppadel on lubatud;
  • mantel (must katab keha nagu tekk ja koon, kael, kõht, jalad ja sabaots on valged)
  • platten (valge alusvärv ja suured mustad laigud)
  • sinine: puhas hallikas­sinine.[1][2]
Koer (Canis lupus familiaris)

Saksa dogi on koeratõug. On üks maailma suurimaid koeratõuge ja pärineb Saksamaalt. Saksa Dogi teatakse ka kui Taani Dogi - mõlemad üks ja sama tõug.

Kehaehitus

Seltsi-, valve- ja kaitsekoer. Turjakõrgus on isastel vähemalt 80 cm, emastel vähemalt 72 cm.[3]

Omadused

Saksa dogi on sõbralik tõug, keda on kutsutud ka õrnaks hiiglaseks. Dogid on seltsiloomad, kes tahavad väga palju suhelda. Nad on väga kavalad, kuid võivad ka kergesti solvuda, kui neid pole õigesti koheldud.

Tervis

Saksa dogidel, nii nagu paljudel teistel suurtel tõugudel, on aeglane ainevahetus. Sellega tuleb arvestada toidu valikul ja toidukoguste määramisel. Terviseprobleemidest võib esineda düsplaasiat, südamehaigusi, maokeerdu ja mao laienemist. (Pimedust ja kurtust esineb eelkõige lumivalgetel dogidel vahel ka lumivalgetel mõne üksiku musta laiguga, sellepärast ei tohiks omavahel ristata arlekiin x arlekiin, merle x arlekiin ja merle x merle - kuna kõik kannavad merle geeni). Kuna dogi on koeratõugudest üks sügavarinnalisemaid, on ka neil teiste tõugudega võrreldes suurem maokeeru ja mao laienemise tekke risk. Saksa dogid elavad keskmiselt 8–10-aastaseks. Kui toiduvalik ja elustiil on õige, siis ka oluliselt vanemaks.[4]

Viited

  1. 1 2 "Saksa Dogi inglise keelne standard" (PDF) (inglise). FCI.
  2. 1 2 "Saksa dogi" (PDF). EKL. Vaadatud 29.09.2017.
  3. ↑ "Koer". Vaadatud 26.09.2017.
  4. ↑ "Lemmikloom". Vaadatud 26.09.2017.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Taani_dogi