Saksa dogi
| Saksa dogi | |
|---|---|
| FCI standard nr 235 | |
| Rühm | 2: pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad |
| Alarühm | 2: molossid |
| Alajaotis | 1: mastifid |
| Standard nr | 235 02.10.2024 (en ) |
| Päritolumaa | |
| Kohalik nimetus | Deutsche Dogge |
| Alias(ed) | Taani Dogi, Ulmer Dogge, Englische Dogge, Dänische Dogge, Hatzrüde, Saupacker, Große Dogge |
| Töökatsed | ei |
| Kasutus | seltsi-, kaitse- ja valvekoer |
| Tunnused | |
| Kattekarv | väga lühike, tihe, sile, liibuv ja läikiv[1][2] |
| Karvkate |
|
| Koer (Canis lupus familiaris) | |
Saksa dogi on koeratõug. On üks maailma suurimaid koeratõuge ja pärineb Saksamaalt. Saksa Dogi teatakse ka kui Taani Dogi - mõlemad üks ja sama tõug.
Kehaehitus
Seltsi-, valve- ja kaitsekoer. Turjakõrgus on isastel vähemalt 80 cm, emastel vähemalt 72 cm.[3]
Omadused
Saksa dogi on sõbralik tõug, keda on kutsutud ka õrnaks hiiglaseks. Dogid on seltsiloomad, kes tahavad väga palju suhelda. Nad on väga kavalad, kuid võivad ka kergesti solvuda, kui neid pole õigesti koheldud.
Tervis
Saksa dogidel, nii nagu paljudel teistel suurtel tõugudel, on aeglane ainevahetus. Sellega tuleb arvestada toidu valikul ja toidukoguste määramisel. Terviseprobleemidest võib esineda düsplaasiat, südamehaigusi, maokeerdu ja mao laienemist. (Pimedust ja kurtust esineb eelkõige lumivalgetel dogidel vahel ka lumivalgetel mõne üksiku musta laiguga, sellepärast ei tohiks omavahel ristata arlekiin x arlekiin, merle x arlekiin ja merle x merle - kuna kõik kannavad merle geeni). Kuna dogi on koeratõugudest üks sügavarinnalisemaid, on ka neil teiste tõugudega võrreldes suurem maokeeru ja mao laienemise tekke risk. Saksa dogid elavad keskmiselt 8–10-aastaseks. Kui toiduvalik ja elustiil on õige, siis ka oluliselt vanemaks.[4]
Viited
- 1 2 "Saksa Dogi inglise keelne standard" (PDF) (inglise). FCI.
- 1 2 "Saksa dogi" (PDF). EKL. Vaadatud 29.09.2017.
- ↑ "Koer". Vaadatud 26.09.2017.
- ↑ "Lemmikloom". Vaadatud 26.09.2017.
Välislingid
- Saksa dogi koer.ee saidil