Alfa kursus on kaasaja kursus, mis tutvustab kristluse põhitõdesid. Kursus on mõeldud kõigile huvilistele. Alfa kursust viiakse läbi kirikutes, aga ka näiteks vanglates, haridusasutustes ja muudes kohtades. Alfa kursusi korraldatakse mitmetes kristlikes uskkondades. Eestis on Alfa kursuste peamisteks korraldajateks nelipühilased, baptistid ja teised vabakogudused.^[1]

Igal kirikul on oma eripära kursuse ülesehitusel, kuid üldiselt koosneb Alfa kursus külalislahkusest, loengust ja arutelust. Igal kokkusaamisel käsitletakse ühte teemat. Külalislahkuse väljendamiseks viiakse osades kirikutes läbi ühine söömaaeg ja internetis toimuvas loengus veebipõhine vestlusring. Loeng on umbes kolmekümne minuti pikkune. Arutelu toimub loengu teemal.^[2]

Alfa kursus sai alguse 1977. aastal Londonis, anglikaani usulahu Holy Trinity Brompton’i kirikus (HTB). Alfa kursus sai alguse Charles Marnhami töödest. Algselt oli kursus mõeldud koguduse liikmetele. 1981. aastal hakkas Alfa kursust juhtima John Irvine ja ta muutis Alfa kursuse 10-nädalaseks. 1985. aastal sai kursuse juhiks Nicky Lee ja 1990. aastal Nicky Gumbel. Nicky Gumbel muutis Alfa kursuse kursuseks mitte ainult koguduseliikmetele, vaid ka inimestele, kes kogudusse ei kuulunud. Kursusel osalesid sajad inimesed. Selle mõjul toimus 1993. aastal esimene Alfa kursuse konverents, milles osales rohkem kui 1000 kirikujuhti. Konverentsil õppisid kirikujuhid Alfa kursuse läbiviimise kohta. Huvi kasvamise tõttu hakati Alfa kursuse konverentse korraldama rahvusvaheliselt. 1994. aastal filmiti algne Alfa kursuse videoloengute sari.^[3]

Loengu eesmärk on inimest panna mõtlema elumõtte üle. Räägitakse tühjuse tundest, mis tekib jumalatuse tagajärjel, kuna Jumal on inimese loonud elama selleks, et inimene võiks elada koos Jumalaga. Vastuseks loengu pealkirjas esitatud küsimusele, on kristluse vastuväide järgmine: Kristlus on põnev, tõene ja oluline.^[4]

Jeesus on tegelikult eksisteerinud ajalooline isik. Jeesus on messias, Jumala Poeg ja Jumal, kes tuli maailma inimese kujul. Jeesus on Päästja, kes suri ristil inimeste pattude eest. Jeesusel oli inimihu, mis tundis nälga (Mt 4:2) ja väsimust (Jh 4:6), Jeesus õppis (Lk 2:46-52) ja töötas (Mk 6:3). Jeesus annab andeks patud (Mk 2:5) ja mõistab maailma üle kohut (Mt 25:31-32). Jeesus ütles enda kohta, et ta on eluleib (Jh 6:35), maailma valgus (Jh 8:12), ülestõusmine ja elu (Jh 11:25-26), tee, tõde ja elu (Jh 14:6). Loengus käsitletakse veel tõendusi selle toetuseks, mida Jeesus ütles ja tõendusi tema ülestõusmisest.^[4]

Jumal lepitas maailma enesega läbi Jeesuse ristisurma. Piibli järgi on iga inimene teinud pattu, mille tagajärjel on inimene Jumalast lahutatud ja seetõttu vajab iga inimene lepitust Jumalaga (Rm 3:23). Vanas Testamendis on loomade ohverdamise seadused, mille eesmärk oli näidata patu tõsidust ning vajadust sellest puhastumiseks. Ohvriloom pidi olema veatu. Jeesuse ristisurm tühistas need seadused, kuna Jeesus oli täiuslik ohver, kelle valatud veri puhastab patust. (1Jh 1:7)^[4]

Jumala Sõna, Jeesuse töö ja Püha Vaimu tunnistuse kaudu saavad loengu põhjal Jeesusesse uskujad olla kindlad oma usus.^[4]

Kristlasele on oluline lugeda Piiblit, kuna Piibli lugemine on üks viisidest, mille kaudu Jumal inimesega räägib. Jeesuse tundmiseks on Jumal jätnud ilmutuse, mis on kirja pandud Piiblisse. Piibli lugemiseks on soovitatavad kirjakohalugemise eelne palve ja abimaterjalid, mis kirjakohti selgitavad.^[4]

Kristlik palve on pöördumine Isa poole Püha Vaimu abil läbi Poja, Jeesuse Kristuse. Loengus käsitletakse veel Jeesuse Kristuse õpetatud Meie Isa palve tähendust. Palve on oluline selleks, et inimese ja Jumala vaheline suhe süveneks.^[4]

Kristlaste igapäevaelu juhised loengu põhjal on Pühakirja eeskirjad ja vaimulikud õpetused. Loengus rõhutatakse Jumala kuulamise olulisust, kuna palve on kahepoolne vestlus Jumalaga, mille kaudu on inimesel võimalik saada Jumala käest juhiseid.^[4]

Püha Vaim on Jumala Kolmainsuse isik, kes mõtleb (Ap 15:28), räägib (Ap 1:16), juhib (Rm 8:14) ja tunneb kurvastust (Ef 4:30). Püha Vaim osales maailma loomisel, samamoodi teeb Püha Vaim vaimulikus mõttes elavaks kogudusi, mis on vaimulikus mõttes surnud.^[4]

Püha Vaim (Jumala Vaim) annab inimesele osaduse Jumalaga ja liidab kristlased õdedeks ja vendadeks. Püha Vaim paneb inimest tundma ära oma pattu ja vajadust Jeesuse Kristuse järele. Jumala Vaim muudab inimese iseloomu, arendab inimeses Vaimu vilju. “Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.” (Gl 5:22) 1. Korintose kirjas loetleb Paulus vaimuande, mille kaudu saavad iga kristlase võimed ja oskused muutuda karismaatiliseks. Püha Vaim annab inimesele igatsuse ja oskuse oma usust teistele rääkida.^[4]

Alfa kursus käsitleb karismaatilist ehk Püha Vaimu ja karismade tähtsust rõhutava usuvoolu õpetust Vaimuga täitumisest tähtsustades Püha Vaimu poolt antud keelteanni kasutamist ja Jumala kiitmist. Püha Vaimuga täitumise eelduseks on see, et inimene, kes soovib Vaimuga täidetud saada, palub seda Jumalalt. (Lk 11:13)^[4]

Loengus räägitakse kurjuse olemusest ja sellest, kuidas on võimalik kurjusele vastu panna. Kurat on maailmas aktiivselt tegutsev isikuline kurjusejõud, kelle eesmärk on inimest hävitada ja tekitada kahtlusi selles, mida Jumal on öelnud. Vaimuliku sõja võitmiseks on palve ja vaimulik sõjavarustus. (Ef 6:11-17)^[4]

Kursuse järgi peaks kristlane oma usust teistele rääkima, kuna Jeesus andis suure misjonikäsu (Mt 28:19-20) ja selleks, et inimestel on vaja seda kuulda. Evangeeliumi jagamine peaks toimuma koos palve ja Püha Vaimu väega.^[4]

Loengus käsitletakse järgmisi teemasid: tervendamine Piiblis, tervendamine kiriku ajaloos ja tervendamine tänapäeval. Loengu põhjal on võimalik, et Jumal tervendab inimest ka tänapäeval. Tervendamise and on üks üheksast vaimuannist, mille annab Püha Vaim kristlasele selleks, et Jumal saaks selle kristlase kaudu tervendada haigeid.^[4]

Loengu põhjal on kogudus Kristuse maapealne ihu ja pruut. Koguduse moodustavad kristlased, kes on üheskoos ehitatud Jumala eluasemeks Vaimus (Ef 2:22) ja vaimulikus mõttes on selle hoone nurgakiviks Jeesus. Koguduses käimine on kristlasele oluline selleks, et süveneksid osadus Jumala ja kaaskristlastega. Koguduse ühine koos olemine on oluline ka ühiseks leivamurdmiseks, millega meenutatakse tänutundega Jeesuse ristisurma.^[4]

Loengu põhjal on oluline inimesele, kes soovib pühendada oma elu Jumala teenimisele, hüljata patused eluviisid ja alistuda Jumalale, et täita Jumala tahet, kuna Jumal tahab inimesele head.^[4]