Rakvere kihelkond (lühend Rak) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermangus Viru ehk Rakvere kreisis.
Kihelkond asutati 14. sajandi lõpul või 15. sajandi alguses Viru-Nigula, Haljala ja Viru-Jaagupi kihelkonna kokkupuutuvatest äärealadest. Esimest korda on kihelkonda kirjalikult mainitud 1419. aastal.[1] Kihelkond kuulus Rakvere ja Viru kreisidesse ning piirnes Eestimaa kubermangus Kadrina, Haljala, Viru-Nigula ja Viru-Jaagupi kihelkonnaga ja Järva kreisiga.
Rakvere kihelkonna mõisad
Kihelkonnas paiknes 14 mõisat – 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat. Lisaks veel 6 karjamõisat.[1]
- Arkna mõis (Arknal) rüütlimõis, Rakvere vald
- Kaarli mõis (Alt-Sommnerhusen) rüütlimõis, Rakvere vald
- Karivärava mõis (Karriwerraw) Mädapea mõisa karjamõis
- Karitsa mõis (Karritz) rüütlimõis, Rakvere vald
- Katku mõis (Katkotaga) Sõmeru mõisa karjamõis
- Kloodi mõis (Peuth) rüütlimõis, Rakvere vald
- Kohala mõis (Tolks) rüütlimõis, Rakvere vald
- Korjodi mõis, (Korjot) 1868. aastast poolmõis (endine rüütlimõis)
- Kullaaru mõis (Kullaarro) poolmõis, eraldati Kloodi mõisast 1855. aastal, Rakvere vald
- Laanemõisa mõis (Leynal) eramõis
- Lepna mõis (Lepna) Rakvere mõisa karjamõis
- Mädapea mõis (Mettapäh) rüütlimõis, Rakvere vald
- Nurme mõis (Nurms), Nissi vald
- Piira mõis (Piera) rüütlimõis, Vinni vald
- Rakvere mõis rüütlimõis Rakvere lossiga (Schloß Wesenberg) [2]
- Rakvere kirikumõis (Pastorat Wesenberg), asukoht tänapäeval, Rakvere linn
- Roodevälja mõis (Rodewal) Sõmeru kõrvalmõis poolmõisa staatuses, eraldati Sõmeru mõisast 1863. aastal, Rakvere vald
- Sämi-Silla mõis (Silla) Uhtna mõisa karjamõis
- Sõmeru mõis (Neu-Sommerhusen) rüütlimõis, Rakvere vald
- Tobia mõis (Tobja) Rakvere mõisa karjamõis
- Toomla mõis (Thomel) poolmõis[3], eraldati Andja mõisast 1851. aastal
- Ubja mõis (Ubiav) Kohala kõrvalmõis, Rakvere vald
- Uhtna mõis (Uchten) rüütlimõis, Rakvere vald
Rakvere kihelkonna vallad
- Arkna vald (1866–1893)
- Kaarli vald (1866–)
- Karitsa vald (1866–1893)
- Kloodi vald (1866–1893)
- Kohala vald (1866–1893)
- Korjodi vald (1866–1876)
- Mädapea vald (1866–1893)
- Piira vald (1866–1893)
- Rakvere vald (1866–1939)
- Rakvere vald (1866–1893)
- Sõmeru vald (1866–1893)
- Uhtna vald (1866–1875)
- Uhtna vald (1875–1893)
Kihelkonna alad tänapäeval
Tänapäeval kuuluvad kihelkonna alad Lääne-Virumaa koosseisu. Kihelkonna lääneosa moodustab Rakvere valla tuumiku ja idaosa Rakvere valla tuumiku. Kihelkonna keskosas paikneb Rakvere linn. Väike kihelkonna lõunapoolne ots kuulub Vinni valda.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Rakvere kihelkond "Eesti mõisaportaalis" (vaadatud 30. september 2012)
- ↑ Rakvere loss Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
Välislingid
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 480–482.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 80–81.
- Maakond: Viru, Kihelkond: Rakvere, Eesti ala mõisate register
You must be logged in to post a comment.