Roja vald
| Roja vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Rojas pagasts | |
|
| |
  Lipp
Vapp
| |
| Pindala: 200,5 km² | |
Elanikke: 3239 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 16,2 in/km² | |
| Keskus: Roja | |
 |
Roja vald on Läti vald Kuramaal Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Mērsragsi, Dundaga, Kolka, Ārlava, Lube ja Vandzene vallaga.
Valla pindala on 200 km². 2016. aasta seisuga elas seal 4115 inimest.[2] Valla keskus on Roja küla, haldushoone asub aadressil Zvejnieku iela 3.[3]
Ajalugu
1945. aastal moodustati Lubezere valla aladele Rojupe külanõukogu, vald likvideeriti 1949. aastal. 1950. aastal liideti Rojupe külanõukoguga osa likvideeritavate Jaunciemsi ja Jūrmala külanõukogu aladest, 1954. aastal suurem osa Lubezere külanõukogust, 1963. aastal aga osa Kaļķi külanõukogust. 1969. aastal sai Rojast alev, ülejäänud osa Rojupe külanõukogust nimetati aga Roja alevi maaterritooriumiks. 1991. aastal kaotas Roja alevi staatuse, Roja alevi maaterritoorium ja Roja küla ühendati aga Roja vallaks.[4]
2009. aastal moodustati Roja ja Mērsragsi vallast Roja piirkond. 2010. aastal oli Roja vallas 4400 elanikku. 2011. aastal eraldati Roja piirkonnast Mērsragsi valla alad ja moodustati Mērsragsi piirkond.
2021. aastal liideti Roja piirkond Talsi, Dundaga ja Mērsragsi piirkonnaga uueks, Talsi piirkonnaks. Senisest piirkonnast kujunes üks uue omavalitsusüksuse valdu.
Mälestised
Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Purciemsi muinasasula. Regionaalse kaitse all on Ģipka kirik, Tromeļise lossiks kutsutav keskaegsete kindlustiste piirkond, Kaltene kiriku altar ja orel. Kohaliku kaitse all on Roja muinaskalmed ja hiiepaik Baķi Kirikumägi.[5]
Loodus
Kõrgeim koht asub Rojast idas (23,5 m). Tähtsaim jõgi on Roja jõgi.
Looduskaitse all on Rude külas kasvav kadakas ümbermõõduga 0,95 m, tamm ümbermõõduga 4,95 m, talude Jāņkalni2, Jāņkalni ning Birziņsirmi juures kasvavad põlispuud, Mellsilsi ristimännid, Pūrciemsi mänd, Mežapļavase tamm, Kaltene rannamoodustised, Kaltene mäed, Roja Merekivi, Lapsiņase ja Pindari hiidrahnud, lisaks veel kuus nimetut põlispuud. Valla territooriumil on 161 hektari suurune Ģipka hoiuala, osaliselt ka Ģipka soiste niitude hoiuala. Valla rannik jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[6]
Asustus
2011. aastal oli piirkonna elanike seas 92,8% lätlasi ja 3,8% venelasi.[7]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv |
|---|---|---|
| Aizklāņi | ciems | 28 (2025) |
| Dižmežciems | mazciems | 6 (2006) |
| Ģipka | ciems | 69 (2025) |
| Kaltene | ciems | 306 (2025) |
| Lakšciems | mazciems | 6 (2006) |
| Mazupciems | mazciems | 7 (2006) |
| Melnsils | ciems | 144 (2025) |
| Purciems | mazciems | 36 (2013) |
| Pūrciems | ciems | 28 (2025) |
| Roja | ciems | 2126 (2025) |
| Rude | ciems | 446 (2025) |
| Žocene | ciems | 26 (2025) |
| Valgalciems | ciems | 107 (2025) |
| Vilkastciems | mazciems | 5 (2006) |
Ülejäänud piirkonna elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]
Ģipka kirik
Žocene
Liivi lahe rand
Kaltene kirik
Kaltene rand
Kaltene mäed
.jpg)
Viited
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Rojas novads
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 25.10 2025
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze, vaadatud 25.10 2025
Välislingid