Kogukonnaaed on ühiskasutatav aiandusala, kus inimesed saavad koos kasvatada ilu- ja söögitaimi, jagada aiandusalaseid teadmisi ning tugevdada kogukonnatunnet. Need aiad asuvad üldjuhul linnades ja on osa laiemast linnaaianduse liikumisest.^[1]

Kogukonnaaia idee on levinud paljudes piirkondades üle maailma ja selle ajalugu ulatub välja 19. sajandisse. Linnastumise tõttu otsiti võimalusi, kuidas tagada linnaelanikele ligipääs värskele toidule ja loodusele. Eriti populaarsed olid kogukonnaaiad Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides 20. sajandi alguses ning 1970. aastatel, kui tõusis huvi keskkonnasäästliku eluviisi vastu.^[2]

Ka Eestis on kogukonnaaiandus viimastel aastatel populaarsust kogunud, eriti Tallinnas ja Tartus. Näited kogukonnaaedadest Eestis:

Priisle aed on kogukonnaaed, mis asub Tallinnas Lasnamäel ning pakub kohalikele elanikele võimalust kasvatada köögivilju ja lilli. Priisle aed rajati Priisle pargi osana 2019. aastal. Park ja kogukonnaaed on eraldatud piirdeaiaga.^[3]

EKKM aed on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi rajatud kogukonnaaed, mis asub muuseumi hoovis Tallinnas.^[4]

Vanalinna aed (Hildergardi aed) on kogukonnaaed, kus vanalinna elanikud saavad kasvatada ravimtaimi ja keskajal levinud pärandtaimi. Aed rajati 2022. aastal ja see asub Tallinna Tornide väljakul, vanalinna linnamüüri ääres.^[3]

Emajõe aed asub Tartu linnas, Emajõe ääres, Lodjakoja kompleksi taga. Aias kasvatatakse permakultuuri põhimõtete alusel ühiselt toitu, mille eesmärgiks on rikastada linnalooduse mitmekesisust.^[5]

• gerilja-aiandus
• Hiinalinn (Tartu)
• linnapõllundus