Loomeliidud ei ole nõus justiits- ja digiministeeriumis valmiva autoriõiguse seaduse muudatusega, mis võimaldab teose tellijal ja esitajal seda edaspidi lihtsamalt töödelda ja muuta. Autorid leiavad, et võimalus sekkuda loomeprotsessi seab ohtu tervikteoste loomise ja säilimise, ministeeriumi sõnul soovitatakse vähendada seaduses olevat ebaselgust.
Veidi enne jõule kooskõlastusringile saadetud eelnõu on loomeliitude hinnangul tehtud kiirustades ning autorite huve arvestamata. Ka autoriõiguste spetsialist, vandeadvokaat Eeva Mägi leiab, et seadusemuudatus kaitseb suurte tootjate ja infotehnoloogia sektori, mitte autorite huve.
“Justiitsministeerium on ise öelnud, et selle põhjuseks on arvutiprogrammidele vajalik erisus, aga Euroopa Liidu õigus ei ühtlusta kuidagi isiklikke õigusi. See tekitaks olukorra, kus seadus ei kaitse enam teost, vaid võtab teost kui toodet, samaväärset nähtust arvutiprogrammidega. See on kunstile ja kultuurile väga-väga ohtlik,” leiab Mägi.
Arhitektide liidu juht Aet Ader ütles, et plaanitav muutus rikub arhitekti õigust lõpptulemusele ja seab ohtu arhitektuuripärandi kaitse.
“Meie töö on selline, et me projekteerime etapiti – kõigepealt eskiis, siis eelprojekt, põhiprojekti, tööprojekt. Siis suure tõenäosusega muutub see, et me ei saa sama arhitektuuribüroo või peaprojekteerijaga eskiisist tööprojekti lõpuni minna, vaid hakatakse pärast projekteerimise faase partnereid vahetama ja seeläbi tervikteost ei teki,” lausus Ader.
Justiitsministeeriumi nõunik Alex Luik ütles, et muudatus peaks tooma õiguskindlust ja selgust, millal ja mis viisil tohib teoseid kasutad.
“Praegu on seal teatud ainuõigused kattuvuses ja tekitavad mitmetes sektorites ebaselgust – millisel juhul, millist luba on vaja, et teost mingil viisil kasutada. Selleks me selle muudatusega tuleme laule, et teha olukorda selgemaks kõigi jaoks,” selgitas Luik.
Autorite ühingu vaates on seadusemuudatus positiivne, kuid ilmselt peaks rohkem arvestama eri valdkondade spetsiifikat.
“Muusikateos on loodud sellisena, nagu ta olema peaks. Kui selle taasesituse muudatused on tehnilised, mitte loomingulised, ja sellised, mis ei tohiks riivata autori väärikust, siis meie meelest peaks neid tohtima teha ja see tekitab parema turu avaliku esituse ja laivi valdkonnas,” sõnas autorite ühingu juht Mati Kaalep.
Enne seaduse jõustumist oodatakse veel avalikkuse ja erialaliitude tagasisidet.