Hulkur Rasmus

Hulkur Rasmus
Originaali pealkiri Rasmus på luffen
Autor Astrid Lindgren
Tõlkija Vladimir Beekman
Illustreerija Eric Palmquist
Päritolumaa Rootsi
Keel rootsi
Žanr lastekirjandus
Kirjastaja Rabén & Sjögren (originaal)
Eesti Raamat (eesti keeles)
Ilmumisaeg 1956 (originaal)
1965 (eesti keeles)
Lehekülgi 176

"Hulkur Rasmus" on Astrid Lindgreni lasteraamat.

Sisu

Rasmus on poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi seal. Laste hoolitseja Hök on väga kuri ning ei saa aru, kui raske lastel on.

Kord tulid poeomanik ja ta naine lastekodusse, et endale laps valida. Kõik lastekodu lapsed pesid ennast puhtaks, panid ilusti riidesse ja käitusid korralikult. Proua ja härra olid väga jõukad. Nad istusid koos Hökiga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis väga, et saab koos nendega elama hakata, ning unistas juba poe maiustuste osakonna juhatajaks saamisest. Poiss püüdis endast head muljet jätta, kuid kõik läks untsu ja ta nägi kohmakas välja. Olgugi, et ta oli väga sõbralik ja lahke poiss, tundus, nagu oleks ta kombetu. Rasmus oli väga kurb, kui nägi, et proua ja härra vankrisse istus hoopis lokkis peaga tüdruk.

Poiss kartis Hökilt ebaõnnestunud päeva eest karistada saada ja otsustas põgeneda. Ühel ööl, kui Gunnar ja ülejäänud lapsed juba magasid, hiilis Rasmus ettevaatlikult uksest välja. Hök kuulis väljas kahtlast müra ja valgustas taskulambiga õue, kuid väikest poissi ta ei näinud. Kui Höki toas oli tuli kustus, läks Rasmus edasi. Hea oli olla vaba.

Varsti tekkis poisil mure: ta ei teadnud, kus öö veeta. Õnneks leidis väsinud poiss siiski küüni, kus tukastada. Hommikul, kui ta ärkas, kuulis ta enda kõrval köhimist. Peagi märkas ta hulkur Oskarit. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel koos temaga hulkuda, kuni Rasmus endale vanemad leiab. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta ei pidanud üksi hulkuma.

Nad kõmpisid mööda teed ja läksid ühe vanaproua hoovi laulma. Seal asus Oskari lemmikmaja, sest majaproual oli palju raha ja ta jagas seda heldelt. Seekord tuli akna peale aga proua uus teenija, kes käskis hulkuritel lahkuda. Rasmusel oli aga janu ning ta läks tuppa ja sai klaasikese vett. Poiss taipas, et selles majas polnud kõik päris korras. Ta lasi Oskaril ennast puu otsa aidata ja ronis aknast sisse, et uurida, mis majas toimub. Ta sai aru, et seal olid vargad, kellega teenija kambas oli. Ta ronis aknast välja ja rääkis kõigest Oskarile. Nad jalutasid edasi, püüdsid raha teenida ning kavatsesid hiljem kõigest nimismehele rääkida. Õnnetuseks jõudsid vargad neist ette – nad valetasid nimismehele, et Oskar röövis vanaprouat. Oskar võeti vahi alla. Peagi selgitas nimismees välja, et hulkur oli süütu ja ta sai vabaks.

Rasmust tahtsid lapsendada rikkad, lahked ja ilusad vanemad. Neil oli palju loomi, isegi kutsikad. Poiss oli alati sellisest elust unistanud, kuid uskus, et tema õige koht on vana Oskari juures. Rasmuse soovitusel sai need vanemad endale Gunnar.

Hulkur Oskar lubas Rasmusel endaga jääda. Tuli välja, et Oskaril oli ka kodu. Nad kohtusid Oskari naise Martinaga, kes meest kodus oli oodanud. Rasmus jäi nende juurde ja oli õnnelik. Neil oli väike vaeste inimeste kodu ja ainult kass, kuid Rasmus oli selle eluviisiga rahul.

Eestikeelsed väljaanded

Välislingid