Venemaa Keisririigi Valitsev Senat, aastatel 1726−1730 Kõrgem senat (vene keeles Правительствующий сенат) oli Venemaa keisririigi kõrgeim riigiorgan, mis allus Venemaa keisrile ja keiser ühtlasi valis ka senati liikmed.

Senati asutas 2. märtsil (vkj 19. veebruaril) 1711 bojaaride duuma asemele Moskva tsaar Peeter Suur.

Alates 1802 oli senati ülesanne teha järelevalvet riigiasutuste üle. Aastast 1864 oli senat kõrgeim kassatsiooniinstitutsioon.

Senat saadeti laiali pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni.

Senati tööd juhtis peaprokurör, kes oli üks keisririigi mõjukamaid riigitegelasi. Aastatel 1802−1917 oli peaprokuröriks justiitsminister.

 Pikemalt artiklis Venemaa keisririigi senaatorite loend

Asutamise ajal oli senatis üheksa liiget, alates 1712. aastast oli neid kümme. Edaspidi nende arv suurenes. Laialisaatmise ajal oli senatis 65 liiget.

Peeter I valitsemisaja lõpuks koosnes senat kantseleist ja kontoritest. Need olid:

• Heeroldmeistri kontor
• Reketmeistrikontor
• Pitsatikontor
• Revisjonikontor (1722−1725)
• Vanausuliste kontor (1724−1763)

Senati koosseisu kuulusid järgmised departemangud:

• I departemang
• II departemang
• Justiitsdepartemang
• Heeroldidepartemang
• Kassatsioonidepartemang (kriminaalasjad)
• Kassatsioonidepartemang (tsiviilasjad)

• Amburger, Erik. Geschichte der Behördenorganisation Russlands von Peter dem Grossen bis 1917. − Studien zur Geschichte Osteuropas. Bd X. Leiden: E. J. Brill, 1966. Lk 71-76 [1].