STS-114 oli esimene Space Shuttle'i programmi missioon pärast kosmosesüstik Columbia katastroofi[2]. Missiooni teenindanud Discovery startis Kennedy kosmosekeskusest 26. juulil 2005, kell 10.39 kohaliku aja järgi[3]. NASA kiitis stardi heaks u 29 kuud pärast Columbia hukku ja tegi seda hoolimata võimalikust rikkest väliskütusepaagi kahes kütusesensoris, mis oli takistanud 13. juulil toimuma pidanud starti.
Missioon lõppes 9. augustil 2005, kui Discovery maandus Edwardsi õhujõudude baasis[4]. Halva ilma tõttu loobuti Kennedy kosmosekeskusse maandumisest.
Stardisalvestisi läbi vaadates avastati taas, kuidas Discovery stardil eraldus vahutükk väliskütusepaagist. See põhjustas NASAs murelikkust, sest STS-107 ajal oli stardi ajal väliskütusepaagist eraldunud vahutükk lõhkunud augu Columbia kuumuskilpi ja tulemuseks oli laeva purunemine Maa atmosfääri sisenemisel. Selle STS-114 ajal eraldunud vahutüki tõttu otsustas NASA ülejäänud Space Shuttle'i missioonid edasi lükata[5] ja järgmine missioon oli STS-121, mis toimus 4. juulil 2006[6].
Meeskond
| Amet | Stardil | |
|---|---|---|
| Komandör |  Eileen CollinsNeljas ja viimane kosmoselend | |
| Piloot | James Kelly Teine ja viimane kosmoselend | |
| 1. missiooni spetsialist |  Soichi NoguchiJAXA Esimene kosmoselend | |
| 2. missiooni spetsialist | Stephen Robinson Kolmas kosmoselend | |
| 3. missiooni spetsialist | Andrew Thomas Neljas ja viimane kosmoselend | |
| 4. missiooni spetsialist | Wendy Lawrence Neljas ja viimane kosmoselend | |
| 5. missiooni spetsialist | Charles Camarda Ainus kosmoselend | |
Missioon
STS-114 oli esimene missioon pärast Columbia ja tema meeskonna hukku ja Space Shuttle'i programmi teine missioon, mida juhtis naiskomandör. Lisaks oli see teine kord, kui kosmosesüstiku toimunud katastroofi järgse esimese missiooni tegi Discovery. 17 aastat varem teenindas Discovery missiooni STS-26, mis oli esimene missioon pärast Challengeri katastroofi.
Missiooni pidi esialgsete plaanide kohaselt teenindama Atlantis, kuid insenerid avastasid laeva süsteemidest tehnilise rikke. Discovery hoolduse ajal avastati ka sellelt analoogne rike ja selle tulemusena otsustasid insenerid, et kõik kosmosesüstikud tuleb igaks juhuks üle kontrollida. Vigane süsteem asendati kõigil süstikutel ja kuna Discovery parandati ära esimesena, määratigi see missioonile.
STS-114 viis ISSi varustust ja uusi seadmeid. ISSis kontrolliti esmakordselt ka Discovery kuumuskilpi. ISSist tehtud piltidelt avastati, et kuumuskilbis on väljaulatuv tükk, mida saadeti uurima ja parandama astronaut Stephen K. Robinson, kes suutis teha vajalikud parandused. Samuti märgati võimalikku kahjustust ka komandöri akna juures. Insenerid uurisid seda piltidelt ja testisid atmosfääri sisenemist tuuletunnelis. Pärast katsetusi ja veendumist, et süstiku sisenemine on ohutu, andsid insenerid loa süstik Maale tuua.
Kuna NASA pikendas missiooni 1 päeva võrra, oli Discovery meeskond abiks ISSi meeskonnale ja lisaks viis Discovery ISSi kõrgemale orbiidile. Jaam liikus Discovery tõuke abil 1220 meetri võrra kõrgemale. ISS kaotab kõrgust umbes 30 meetri võrra päevas.
Discovery sisenes Maa atmosfääri 9. augustil ning sisenemine ja maandumine möödusid probleemideta. Discovery maandus Edwardsi õhujõudude baasi kohaliku aja järgi kell 8.11.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 McDowell, Jonathan. "Satellite Catalog". Jonathan's Space Page. Vaadatud 28. mail 2013.
- ↑ "Safety first: Ten years since STS-114's return to flight misssion". NASA Spaceflight. Vaadatud 10. märts 2018.
- ↑ "STS-114". NASA. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. august 2017. Vaadatud 10. märts 2018.
- ↑ "STS-114 Shuttle Discovery Night Landing". NASA. Vaadatud 10. märts 2018.
- ↑ "NASA peatab oma süstikute lennud määramata ajaks". Eesti Päevaleht. Vaadatud 10. märts 2018.
- ↑ "STS-121 Mission Information". NASA. Vaadatud 10. märts 2018.
You must be logged in to post a comment.