Gennadi Zjuganov (Геннадий Андреевич Зюганов; sündinud 26. juunil 1944 Orjoli oblastis Mõmrinos) on Venemaa poliitik, aastast 1995 Venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei esimees.

Alates 1993. aastast on ta olnud Riigiduuma kõikide koosseisude liige. Ta on ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liige.

Ta õppis füüsikat Orjoli Pedagoogilises Instituudis, seejärel asus parteitööle. 1980. aastal kaitses doktoriväitekirja NLKP Keskkomitee juures asuvas Ühiskonnateaduste Akadeemias. 1983. aastal asus ta tööle NLKP propagandaosakonna instruktori ja seejärel osakonnajuhatajana Moskvas. 1980. aastate teisel poolel kujunes temast Mihhail Gorbatšovi perestroika juhtivaid kriitikuid. 1993. aastal valiti ta samal aastal taasasutatud Venemaa Kommunistliku Partei peasekretäriks.

Ta sai 1996. aasta Venemaa presidendivalimistel Boriss Jeltsini järel teise tulemuse, kogudes 32% häältest. Ka 2000. aasta Venemaa presidendivalimistel järel sai ta teise tulemuse, kogudes Vladimir Putini järel 29,2% häältest. 2004. aastal ta ei kandideerinud. Küll aga kandideeris ta 2008. aasta presidendivalimistel ja sai Dmitri Medvedevi järel paremuselt teise tulemuse 17,72 protsendiga.

Suhtumine sündmustesse Ukrainas ja Krimmis

Zjuganov toetas otsustavalt Krimmi annekteerimist Venemaa poolt ja Putini poliitikat Ukraina suhtes. KPRF-i liider pooldab Ukraina föderaliseerumist, "rahvareferendumite" tulemuste tunnustamist, riigikeele staatuse andmist vene keelele, oma avalikes esinemistes avaldas pidevalt moraalset toetust venemeelsetele mässulistele ja Ukraina kommunistliku partei fraktsioonile ülemraadas. Nende sündmuste foonil ja seoses tema 70. aasta juubeliga võttis Gennadi Andrejevitši 26. juunil 2014 Kremlis vastu president Putin, kinnitas oma austust, autasustas teda Aleksandr Nevski ordeniga ja kinkis KPRF-i liidrile Tšapajevi pronkskujukese[1][2][3]. Kuu aega hiljem, 24. ja 25. juulil 2014 avas Ukraina siseministeeriumi peajuurdlusvalitsus juurdluse Gennadi Zjuganovi, Vladimir Žirinovski ja Sergei Mironovi suhtes, kahtlustades neid eriti suures ulatuses Ukraina suveräänsuse, tema riigikorra muutmise või piiride muutmise rahastamises [4][5][6][7]. Kommenteerides sündmusi, teatas Zjuganov, et tema poliitilise karjääri jooksul on teda üritatud kohtus süüdi mõista 16 korda, kuid selle teate võttis ta vastu erilise põlgusega: "Minu üle otsustasid kohut mõista kriminaalkurjategijad, inimesed, kes ebaseaduslikult haarasid võimu Ukrainas, "vägistasid" oma maad ja andsid käsi tulistada oma kaasmaalasi".[8]

  • Moskvas toimuval raamatufestivalil "Punane väljak" (2016)
    Moskvas toimuval raamatufestivalil "Punane väljak" (2016)
  • Gennadi Zjuganov (2012)
    Gennadi Zjuganov (2012)

Tunnustus

Viited

  1. ↑ Зюганов получил орден Александра Невского за трудовые успехи
  2. ↑ Зюганов не видит усилий со стороны Киева по разрешению кризиса
  3. ↑ Путин, поздравляя Зюганова с юбилеем, подарил ему фигурку Чапаева
  4. ↑ "Володимиру Жириновському інкримінують матеріальну підтримку терористів на Донбасі". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2015. Vaadatud 6. juunil 2018.
  5. ↑ "Геннадію Зюганову інкримінують фінансування бойовиків на сході України". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2015. Vaadatud 6. juunil 2018.
  6. ↑ "Стосовно глави фракції у Держдумі РФ відкрито кримінальне провадження за підтримку сепаратистів". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2015. Vaadatud 6. juunil 2018.
  7. ↑ МВД Украины возбудило уголовное дело против российского депутата Миронова
  8. ↑ «Меня решили судить уголовники»: Зюганов с презрением отнёсся к обвинениям Киева

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Gennadi_Zjuganov
No tags for this post.