Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium, lühend Eesti NSV RJM (vene keeles Министерство государственной безопасности ЭССР, lühend МГБ Эстонской ССР) oli NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi struktuuriüksus ning kontrolli- ja repressiivorgan aastatel 1946–1954.

NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus muudeti NSV Liidu Ülemnõukogu määrusega 15. märtsil 1946 NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumiks (NSV Liidu RJM).

Riiklikku Julgeoleku Ministeeriumi juhtkond koosnes ministrist ja tema asetäitjatest (asetäitja operatiivtöö alal, asetäitja mitteoperatiivtöö alal ja asetäitja kaadrite alal, kes oli ka kaadriosakonna ülem), kelle arv aja jooksul muutus.

• Boris Kumm, Eesti NSV riikliku julgeoleku minister, 20. aprill 1944 (kuni 1946. aastani Eesti NSV RJRK julgeoleku rahvakomissar ja siis julgeolekuminister) – 20. veebruar 1950;
  • polkovnik Pavel Pastelnjak, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja (1945–1951);
  • Aleksandr Mihhailov Aleksandri p, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja (1943–1950);
  • Viktor Kisseljov^[1], Eesti NSV RJMi ministri asetäitja operatiivtöö alal (1947–);
  • I. Ivanov, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja ja kaadriosakonna ülem;
  • julgeoleku alampolkovnik Gratšjov, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja;
  • alampolkovnik Vladimir Vedejev Ilja p, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja kaadrite alal (1944–1951);
  • miilitsapolkovnik Arved Kalvo, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja ja ENSV RJM Miilitsavalitsuse ülem;
• Valentin Moskalenko, Eesti NSV RJMi minister 20. veebruar 1950 – 27. aprill 1953;
  • polkovnik Aleksandr Tšernov, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja, 1950–1953^[2];
  • Aleksandr Naruson, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja kaadrite alal, 1950 juuli – 1952 juuli;
  • Dmitri Sokolov Aleksandr p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja 16. veebruar 1951–1. aprill 1951;
  • Mihhail Svinelupov Georgi p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja 11. aprill 1951–13. august 1953;
  • Dmitri Sokolov Aleksandr p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja 16. aprill 1951–22. juuni 1953;
  • Alfred Pressman, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja, 25. detsember 1951–;
  • Aleksandr Trapeznikov Saveli p., Eesti NSV RJMi ministri asetäitja, 25. detsember 1951–1953;
  • Konstantin Kubarev, Eesti NSV RJMi ministri asetäitja ja ENSV RJM Miilitsavalitsuse ülem.

• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakond (välisluure oma riigi territooriumilt ja piiriäärsetes riikides);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakond (vastuluure);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. osakond (sõjaline vastuluure ehk Eriosakond;
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. osakond (розыскное), milles 1. jaoskond, 2. jaoskond ja 3. jaoskond. Osakond "juhendas NSV Liitu saadetud välisluurete agentuuri ja muude vaenulike elementide jälitamist".
  • osakonna ülem polkovnik Ilja Kurov^[3]; polkovnik Ilja Ziterov^[4] (23. juuni 1949 – vähemasti juuni 1950);
  • osakonna ülema asetäitja alampolkovnik Ilja Ziterov (15. juuli 1947 – 23. juuni 1949); Leonid Zelenin (1950 – märts 1953)
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. osakond (poliitosakond); osakonna ülem Jevgeni Nikolski (ru); osakonna ülem Aleksandr Ruban; ülema asetäitja Vassili Beljajev (veebruar 1952 - juuli 1952);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi V (Отдел В) osakond (perlustratsioon), osakonnas oli 3 jaoskonda. Osakonna ülem Aleksei Tarassov; osakonna ülem Pjotr Tarakanov; osakonna ülem Fjodor Pomjotkin (1949–); osakonna ülem Vjatšeslav Anfilogov (1951–1953); ülema asetäitja Konstantin Kohver (1949–1950);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Valitsusside osakond; ülem Pjotr Sutškov (1947–1953);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi A osakond (raamatupidamine ja arhiiv); ülem Georgi Melnikov; Alfred Pressman; Viktor Šornikov (juuli 1950–1953);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi B osakond (operatiivtehnika).
• ülem Vladimir Ševelkov (1946–1953):
  • ülema asetäitja Ilja Ziterov (1946–1947), ülema asetäitja Ivan Gagarin (–1953)
• ENSV RJM O osakond - osakond tegeles järelevalvega Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku, Eesti Katoliku kiriku, Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liidu, Seitsmenda Päeva Adventistide koguduste tegevuse üle. (Vaata ka Usukultusasjade Nõukogu).
  • O-osakonna ülem, alampolkovnik Boriss Nazarov, major Mõrzin, Dubrovin^[5].

• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakond (välisluure piiriäärsetes riikides);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakond (vastuluure),
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. osakond (sõjaline vastuluure ehk Eriosakond;
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. osakond (розыскное).
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 5. osakond (isikute tagaotsimisega tegelenud osakond),
  • 5. osakonna ülem polkovnik Nikolski^[6]
  • 5. osakonna ülema asetäitja Vassili Beljajev (juuni 1952 – mai 1953);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N
• Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi Miilitsavalitsus (1947. aastal allutati MV, ENSV SM alluvusest ENSV RJM alluvusse)

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirkondlikud asutused

• NSV Liidu Piirivalveväed Balti piirivalveringkonnas Eesti NSV-s

 Pikemalt artiklites Märtsiküüditamine ja Priboi, küüditamine Eesti NSV-s, Läti NSV-s ning Leedu NSV-s 1949. aastal 25. kuni 28. märtsini. NSVL ÜN Presiidiumi seadlusega^[7] 24. augustist 1949, autasustati operatsioon “Priboi” ja Moldaavias ning Musta mere rannikualadel läbiviidud deporteerimiste eest kokku 3142 MGB ja MVD töötajat. Sealhulgas autasustati ka Eesti NSV MGB juhtkonda eesotsas ministriga ja enamikku osakonnaülemaid^[8][9].

• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 1. osakond (välisluure piiriäärsetes riikides);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2. osakond (vastuluure);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 3. osakond (sõjaline vastuluure ehk Eriosakond);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 4. osakond (розыскное)
• 7. osakond, osakonna ülem major Ivan Boreiša (juuli 1950 – mai 1953);
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Uurimisosakond, ülem Idel Jakobson (1945-1950); ülem Donat Pupõšev (1950-1953)
• Eesti NSV Riikliku Julgeolekuministeeriumi Miilitsavalitsus

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirkondlikud asutused

• NSV Liidu Piirivalveväed Balti piirivalveringkonnas Eesti NSV-s
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Raudteevalvevalitsus (Управление охраны МГБ Эстонской железной дороги)

1. juuli 1952 moodustati vastavuses uute Eesti NSV halduspiididega uued RJM oblastivalitsused:

• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tallinna Oblastivalitsus,
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu Oblastivalitsus,
• Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Pärnu Oblastivalitsus.

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi piirkondlikud asutused

15. märtsil 1953 liideti NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium ja NSV Liidu Siseministeerium NSV Liidu NLKP KK ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega – NSV Liidu Siseministeeriumiks, milles kaks liini operatiiv-tšekistlik ja operatiiv-administratiivosakonnad.

Eesti NSV RJM Oblastivalitsused likvideeriti ENSV RJM KK nr. 0017-27.05.1953 alusel, misjärel taastati endine linna- ja rajooniosakonnade süsteem.

1954. aastal moodustati aastatel 1953–1954 NSV Liidu ja Eesti NSV Siseministeeriumi koosseisus olnud riikliku julgeoleku struktuuriüksustest NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus – Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee.

• Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1992) ja Vastupanutegevus Eesti NSVs
• Hävitusagent

• Козлов Иван Яковлевич, (1919 - 1948), старший лейтенант народного комиссариата госбезопасности (НКГБ). Погиб в Эстонии (отравлен) при выполнении спецзадания по выявлению агентуры, оставшейся после ухода немецких войск.
• Meelis Saueauk, Nõukogude julgeolekuorganid Eestis 1944–1953: ülesanded, struktuur, juhtimine. Ajalooline Ajakiri, 2009, 1/2 (127/128), 77–121