Belgrad on Serbia pealinn. Sellel on 2. järgu haldusüksuse staatus.

Suurlinnas, mis asub Sava jõe suubumiskohas Doonau peajõkke, elab ligi veerand riigi elanikest. Jõgede liitumiskohal asub Suur sõjasaar (serbia Велико ратно острво), ja selle lähedal Belgradi sadam, mis kooldub ümber vanalinna kirdepoolsema osa.

Lõunaslaavi päritolu nimi Beograd tähendab serbia keeles valget linna.

Belgrad kui ajalooline piirilinn, mis paiknes Austria-Ungari ja Osmanite impeeriumite vahel, on läbi aegade jäänud sadakonna sõja teele ning seda on vähemalt 44 korral vallutatud ja laastatud.

Belgradi lähistel asunud Vinča on oluline arheoloogiline leiukoht, mille järgi on nime saanud 6.–3. aastatuhandel eKr Doonau aladel levinud Vinča kultuur.

Tänasele linnale panid aluse keldi hõimud 3. sajandil eKr. Linna keldikeelse nime Singidūn muutsid roomlastest vallutajad ladinapäraseks Singidunum'iks. 3. sajandil anti Singidunumile Rooma koloonia staatus. 395. aastal läks linn Bütsantsi riigi koosseisu.

Keskajal hõivasid Belgradi üksteise järel mitmed rändhõimud ja pikemat aega oli linn avaaride käes. Lõunaslaavlased saabusid piirkonda 7. sajandil. Aastasadade vältel võitlesid Belgradi pärast Bütsants, Ungari kuningriik ja Bulgaaria kuningriik. Serblasest valitsejate kätte läks Belgrad kingitusena Dragutinilt, Ungari kuninga äialt.

Aastatel, mil Serbia impeerium oli sunnitud taanduma lõunast peale suruvate Osmanite ees, sai Belgradist Serbia despootide pealinn. 1427. aastal loovutati linn Ungarile, serblaste pealinnaks sai Smederevo.

Juulis 1456, 3 aastat pärast Konstantinoopoli langemist Osmanite kätte, piiras Türgi sultan Mehmed II suurte vägedega Belgradi, kuid ei suutnud Ungari väejuhi János Hunyadi juhitud kristlaste vägesid võita. Paavsti korraldusel pidid kirikud üle Euroopa Belgradi kaitsjate eest palvetama, kutsuma lõunakella lüües. Katoliiklikes kirikutes on selline komme säilinud tänapäevani.

1521. aastal vallutas Osmanite riik lõpuks siiski Belgradi. Linnast sai Belgradi pažalíki keskus ja Osmanite riigi suuruselt teine linn Euroopas, suurem oli vaid pealinn Konstantinoopol. 17. ja 18. sajandil vallutasid Belgradi mitu korda Saksa-Rooma riiki kuulunud Austria ertshertsogkonna väed, kuid Osmanitel õnnestus linn alati tagasi võita.

Pärast Serbia osalist iseseisvumist 19. sajandil viidi esialgu Kragujevacis asunud Serbia vürstkonna pealinn 1841. aastal Belgradi üle, olles aastatel 1882–1918 Serbia kuningriigi pealinn. Teisel pool Sava jõge asuv Zemun kuulus Esimese maailmasõjani Austria-Ungarile ja ühendati alles seejärel Belgradiga.

Aastatel 1918–2003 oli Jugoslaavia pealinn ja 2003–2006 Serbia ja Jugoslaavia pealinn.

Belgradis on toimunud

• 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus;
• 2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus.

Linn jaguneb 17 omavalitsuseks, neist 10 on linnalised ja seitse eeslinna staatusega.

2011. aasta rahvaloenduse järgi elas Belgradis 1 659 440 inimest. Rahvuslik koosseis oli järgmine:^[2]

• serblased (1 505 448) 90,72%
• mustlased (27 325) 1,65%
• montenegrolased (9902) 0,60%
• jugoslaavlased (8061) 0,49%
• horvaadid (7752) 0,47%
• makedoonlased (6970) 0,42%
• goraanid (5328) 0,33%
• moslemid (3996) 0,25%
• slovakid (2104) 0,13%
• ungarlased (1810) 0,11%
• sloveenid (1539) 0,10%
• bulgaarlased (1489) 0,09%
• venelased (1301) 0,08%
• rumeenlased (1282) 0,08%
• albaanlased (1252) 0,08%
• bosnialased (780) 0,05%
• teised rahvused (8598) 0,52%
• kohalik identiteet (1289) 0,08%
• teavitamata (38 971) 2,35%
• teadmata (23 728) 1,40%

2009. aasta seisuga toodetakse 40% Serbia SKP-st Belgradis.^[3]

• FK Partizan
• Partizani staadion
• Belgradi kindlus
• Belgradi loomaaed
• Pobedniku monument
• Kalemegdani park
• Belgradi vana postimaja

• Belgradi koduleht