Erinevaid vedellaste veetakse vedellasti laevade (ingl.k. liquid bulk carrier) ehk tankeritega. Tanker (ingl.k. tanker) on kaubalaev, mis on ehitatud erinevate vedelkaupade, nagu toornafta, naftasaadused, veeldatud looduslik gaas, veeldatud naftagaas (LPG), kemikaalid, taimeõlid jms vedamiseks. Vedellaste veetakse tankeri keresse ehitatud mahuteis ehk lastitankides. Tankide täitmine ja tühjendamine toimub lastitorustiku abil. Masinaruum ja tekiehitis on ühetekilise aluse ahtris. [1]
Tankerid kandevõimega vähem kui 100 000 dwt jaotatakse "puhasteks" (clean) ja "räpasteks" (dirty). "Puhtad" tankerid veavad lastitankides rafineeritud naftaprodukte , mootorikütused, petrooleum või kemikaale. Eri lastitankides võivad tankerid vedada erinevaid kütuseid või naftasaadusi."Räpased" tankerid veavad toornaftat või rasket kütteõli (masuut). 100 000 dwt kandevõimest suuremad tankerid veavad ainult toornaftat. [1]
Tankerid valmistatakse tavaliselt kindla vedellasti veoks. Nii kasutatakse toornafta, bituumeni, naftasaaduste, vedelgaasi, kemikaalide, toiduõli, mahla jms kaupade veoks mõeldud tankereid. Tankerite laevaehituslikud erinevused tulenevad lasti iseärasustest ja selle veole esitatavaist nõudeist. Eri lastitankides võivad tankerid vedada erinevaid mootorikütuseid või naftaprodukte. Kasutatavaimad on toornafta tankerid ja naftatoodete veo tankerid (tootetankerid). Tankerid moodustavad ligikaudu 10% maailmas seilavate tsiviillaevade arvust ja keskmiselt kolmandiku nende kandevõimest. [1]
Tankerite ehitus ja suurusklassid
Tankeri lastiruum on jaotatud piki- ja ristivaheseintega suurteks mahutiteks ehk tankideks. Tootetankeritega (mootorikütuse, kemikaalide ja toiduainetööstuse tooraine veo laevadega) on võimalik vedada samaaegselt ja pärast lastitankide puhastamist erinevaid tooteid. Alused võivad vedada kuni kuut erinevat kütuseliiki, omades alusel ka iga kütuseliigi tarvis eraldi torustikku. [1]
Tankerid jaotatakse vastavalt laevakere ehitusele ühekordse kere ja topeltkerega tankeriteks. Looduskatastroofide ohu vähendamiseks on lubatud kasutada teatud piirkondades (Läänemeri, USA rannikuveed) ainult topeltkerega tankereid. Topeltlaevakere (ingl.k. double hull) on tankerite kaheosaline laevakere, mille ülesanne on hoida laevaõnnetuste puhul ära suuremastaabiline keskkonnareostus. Laeva väliskere vigastamise korral sõitmisel madalikule või kokkupõrkel teise laevaga, jääb üldjuhul vigastamata sisekere, milles paiknevad lastitankid. Uued ehitatavad tankerid on topeltkerega. Kahekordse laevakere kasutamise tõttu väheneb lastitankide mahutavus kuni 15% ja suurenevad oluliselt nii laeva ehitamis- kui ka hoolduskulud. [1]
Toornafta- ja tootetankereid klassifitseeritakse kandejõu alusel järgmiselt:
- ULCC 300 000–500 000 dwt
- VLCC 150 000–299 999 dwt
- Suezmax 120 000–149 999 dwt
- Aframax 80 000–49 999 dwt
- Panamax 50 000–80 000 dwt
- Handy product 30 000–50 000 dwt (tootetanker)
- Coastal product 10 000–30 000 dwt (tootetanker) [1]
Tankerite tüübid
Toornafta tanker (ingl.k. crude oil tanker) on ehitatud ainult toornafta veoks. Laevatekk on kaetud torude ja pumpadega, mida kasutatakse toornafta pumpamiseks laevalt maale või ühest lastitankist teise. Lastitanke täidetakse sadamas olevatest mahutitest gravitatsiooni jõul või kaldal paiknevate pumpade abil. Kõik nüüdisaegsed toornafta tankerid on ehitatud topeltkerega, millega suudetakse üldjuhul vältida suuremahulisi naftareostusi merel. [1]
Toornaftatankerid on maailma suurimad laevad, millega veetakse enamasti suuri naftakoguseid nafta leiukohariikidest riikidesse, kus paiknevad naftasaaduste rafineerimistehased. Suurimate aluste pikkus on 450 m, laius 63 m ja süvis täislastis 30 m, mis seab olulised piirangud nende sisenemisel sadamatesse. Sel põhjusel jäävad suured toornaftatankerid sageli sügavaveelisele sadamareidile, toornafta laaditakse ümber väiksematele tankeritele ja veetakse nendega sadama kütuseterminali. [1]
Bituumeni tanker (ingl.k. bitumen carrier) on spetsiaalne tanker, mis on ehitatud vedelal kujul naftasaaduse – bituumeni veoks. Kuna bituumen hangub tavatemperatuuridel, on vaja seda nii laeva laadimisel, lossimisel, kui ka reisi ajal soojendada. Lastitankid on varustatud torustikega, milles ringleb kuumutatud aur või vedelik (enamasti sojaõli). [1]
Tootetankeritega (ingl.k. product tanker) transporditakse töötlemistehasest turupiirkonda rafineeritud naftaprodukte, nagu autobensiin, diislikütus, petrooleum, lennukikütus, palmiõli ja erinevad kemikaalid. Tootetankerite kandevõime on tavaliselt väiksem kui 50 000 dwt. Tootetankerite suurus algab 1000 dwt-st, mida kasutakse siseveekogudel ja rannikuliikluses ja lõpeb 60 000 dwt kandevõimega vedelkütuse tankeritega. [1]
Kemikaalitankerid (ingl.k. chemical tanker) on mõeldud vedelas olekus kemikaalide veoks. Kemikaalitankeril võib olla 30–40 erinevat roostevabast terasest lastitanki, milles saab vedada erinevaid kemikaale. Kemikaalitankeritega veetakse ka toiduainetööstuse tooraineid, nagu piiritust, toiduõli jms. Kemikaalitankereid valmistatakse suurustega 1000–40 000 dwt. Osa kemikaalitankeritest saavad vedada kuni 40 erinevat keemiatoodet. Väikesed kemikaalilaevad on mõeldud mingi kindla keemiatööstuse toote vedamiseks. Alkoholi ja toiduainete toorme veoks on laevadel roostevabast terasest tankid. [1]
Toiduõli tanker (ingl.k. edible oil tanker) on ehitatud erinevate toiduks tarvitatavate õlide (päevalilleõli, sojaõli, rapsiõli jms) transportimiseks. Kuna madalatel temperatuuridel hakkavad toiduõlid hanguma, on lastitankidesse paigutatud küttetorustikud. [1]
Gaasitankeritega (ingl.k. gas carrier) veetakse veeldatud maagaasi (metaan, LNG) või veeldatud naftagaasi (propaan, LPG) spetsiaalsetes mahutites. Lähtudes gaasi liigist ja selle veeldamisviisist, on sellistel tankeritel erinev ehitus ja seadmestik. Vedelgaasi tankid võivad olla valmistatud erinevatest sulamitest, need võivad olla silindri-, kera- või prismakujulised ning olla varustatud külmutusseadmetega. LNG ja LPG tankerid erinevad oma väliskuju poolest oluliselt muudest laevatüüpidest. [1]
Seoses üha suureneva gaasitarbimisega nii maal kui keskkonnasõbraliku laevakütusena merel, on vaja transportida üha suurenevaid koguseid looduslikku gaasi. Veeldatud maagaasi (metaani) (liquified natural gas;LNG) vedamiseks sobivad spetsiaalsed gaasitankerid. [1]
LNG tanker (ingl.k. LNG carrier) on mõeldud veeldatud loodusliku gaasi (LNG) vedamiseks. Veeldatud maagaas on pressitud kokku 1/600 -ni oma gaasilise normaaloleku ruumalast ja jahutatud temperatuurini –1630 C. Kõige enam on kasutusel LNG tankerid lastitankide ruumalaga 135 000 m3. Laadimine ja lossimine toimuvad pumpade abil LNG terminalides. Pärast veeldatud gaasi kohaletoimetamist viiakse see taas gaasilisse olekusse ja toimetatakse torustiku kaudu tarnijatele. [1]
Olenevalt gaasi liigist ja selle veeldamisviisist on gaasitankeritel erinev ehitus ja seadmestik. Erisulameist valmistatud silindrilised, kera- või prismakujulised lastitankid varustatakse külmutusseadmetega. Gaasitankeritele on kehtestatud kõrgendatud ohutusnõuded. [1]
25. jaanuaril 1959. a transporditi esimene veeldatud maagaasi last üle Atlandi ookeani Louisianast Suurbritanniasse USA kaubalaevaga Methane Pioneer, mis oli ehitatud maailmas esimeseks veeldatud gaasi tankeriks. Esimene regulaarne LNG vedu spetsiaalselt selleks ehitatud alusega hakkas toimuma Alžeeria ja Suurbritannia vahel 1960. aastate keskpaigas. 1969. aastal avas Phillips Petroleum Ltd. esimese maagaasi veeldamise tehase Kenais Alaskal ja alustas USA loodusliku gaasi eksportimist Jaapanisse. [1]
LNG last on kerge ja krüogeenne, selle tihedus on ca 0,45 g/cm3 ja temperatuur –163°C. Kuna transportimise ajal vedelgaas aeglaselt „keeb“, siis peavad LNG tankeritel olema veose säilitamiseks ja käitlemiseks vajalikud süsteemid. Välja on arendatud kaht erinevat tüüpi gaasimahutite süsteemid - iseseisev mahutisüsteem ja membraanmahuti süsteem. Iseseisval mahutisüsteemil on roostevabast terasest või alumiiniumist tankid, mis paigaldatakse laevale ning toestatakse sellel sõltumatult laeva põhikonstruktsioonist. Selle süsteemi puhul on kõige rohkem levinud kerakujulised mahutid, mis ulatuvad esile kogu tekil, andes tankerile erilise kuju. [1]
Membraanmahuti süsteemi puhul on krüogeenne metallist membraan paigaldatud vastu kahekordse põhjaga laeva sisemist külge, et kaitsta terasest laeva kere madala temperatuuri mõjude eest. Sellist tüüpi LNG tankeritel on vähem silmatorkav kuju, kuid neil on üsna kõrge vabaparda kõrgus. LNG väikese tiheduse tõttu peavad neil alustel olema suured mahutid. Enamikul uutest LNG tankeritest on membraantankid, millede mahutavus on ca 40 000 m3. [1]
Alles mõned aastad tagasi oli suurima LNG tankeri maht vähem kui 160 000 m3. Kasvav huvi maagaasi tarnete vastu on toonud kaasa vajaduse uute aluste ehitamise järele. Lõuna-Korea laevatehastes on ehitamisel 40 uut QMax tüüpi LNG tankerit, mille mahutavus varieerub 212 000 m3 ja 266 000 m3 vahel. Tankeri ühe gaasimahuti mõõtmed on 48 m laiust, 28 m kõrgust ja 58 m pikkust. Taoline gaasitank mahutab 58 000 m3 veeldatud maagaasi. Uue põlvkonna alustel on kaks sõukruvi, koondatud veojõu ja roolimehhanismi süsteemid. [1]
Diiselmootoriga laevu varustatakse kütusega sadama reidil või kai ääres seistes spetsiaalse väikese tankeri – punkerdaja abil. Toimingut nimetatakse punkerdamiseks. Punkerdaja on abilaev, väike kütusetanker, mille ülesandeks on merelaevade varustamine laevakütusega nende omavajaduseks. Punkerdajad võivad vedada üheaegselt mitut liiki vedelkütust (ka määrdeõlisid). Aluste kandevõime on harilikult 100–300 dwt, kiirus 7–10 sõlme. Paljudel on manööverdavuse suurendamiseks lisaseadmed - põtkurid jms. [1]
Ajalugu
Tankerite ehitamisega alustati juba 19. sajandi teisel poolel. Esimeseks tankeriks oli 1878. a ehitatud „ Zoroaster“. 1886. a ehitatud tankerist „Gluckauf „ sai kaasaegsete tankerite prototüüp. Tanker oli 91,4 m pikk, 11,3 m lai ja 9,5 m kõrge. Laeva kandevõime oli 2300 t.[2].
2005. aasta seisuga oli maailmas 4024 tankerit, mille kandevõime oli vähemalt 10 000 tonni. Neist 2582 olid topeltpõhjaga.
Kõige rohkem tankereid kannab Panama (592), Libeeria (520), Marshalli Saarte (323), Singapuri (274), Kreeka (233) ja Bahama (215) lippu. Ka kogutonnaaži poolest olid need kuus riiki maailma suurimad laevandusriigid. Kuid kui vaadata, mis riikides registreeritud ettevõtetele need laevad kuulusid, siis reederite hulgas olid kolmel esimesel kohal Kreeka (733), Jaapan (394) ja USA (311). Nende kolme riigi ettevõtetele kuulus 36% maailma tankeritest. Ent 2822 neist tankeritest ehk üle 70% oli ehitatud kas Lõuna-Koreas, Jaapanis või Hiinas.
You must be logged in to post a comment.