“Esimesed inimühiskonnad tekkisid Niiluse orus ning Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati ümbruses – kohtades, kus sai põllumajandust viljeleda tänu sellele, et vesi ei olnud seal reeglina piirav tegur,” ütleb Tartu Ülikooli
Loe edasiNagu näitab värske teadusuuring, kipuvad koerad sooja ja päikeselise ilmaga päevadel inimesi rohkem hammustama kui muudel päevadel. Koerte agressiivsust kehutab selle uuringu järgi ka kõrgem õhusaaste tase. Varem tehtud uuringutest
Loe edasiLäänemerel talvitav aul on juunikuuks Siberi tundrasse pesitsema jõudnud või kohe-kohe jõudmas. Asurkonna püsimise tagab sealne edukas sigimine, kuid auli arvukus on kahanemas, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi
Loe edasiKastmisnippe guugeldav inimene võib Marjapuu sõnul kohata nõu kasta hommikul vara ja õhtul hilja. “Võib-olla ei tasuks seda nii sõna-sõnalt võtta. Kui ikka kastmisaeg on käes, siis lähed ja kastad,”
Loe edasiMitme maa teadlased eesotsas Serge Planes’iga Prantsusmaalt Sorbonne’i Ülikoolist, kes seilasid kaks aastat teaduspurjeka Tara pardal Vaikse ookeani vetel ja võtsid proove sealsetelt korallrahudelt, on nüüd proovides sisaldunud mikroobi-DNA läbi
Loe edasiTammekänd märkis saates “Terevisioon”, et Hispaania teeteod võivad saada kuni 400 järglast. Isegi kui osa isenditest kehvade ilmaolude tõttu hukkub, taastub nende arvukus seetõttu kiiresti eelnevale tasemele. Praegu pole teetigusid
Loe edasiSuurkiskjad otsivad uut territooriumi Timm tõi välja, et viimastel aastatel on sagenenud Tallinnas kohtumised karude ja ilvestega “Suurkiskjatel on hästi läinud, nende arvukus tõuseb ja kohtamisi on seetõttu ka enam,”
Loe edasiHeina sõnul on loodusvaatluste maratoni eesmärk kaardistada Eestis elavaid linde, taimi, seeni, putukaid ja muid liike. “See ei eelda alati eelteadmisi. Pigem on see võimalus minna loodusesse, leida kohad, kus
Loe edasiKuid kui ilmusid esimesed õied, kuidas jõudis siis ühe õie tolm teise õieni, et seal saaksid arenema hakata seemned? Rühm Austraalia teadlasi väidab, et kohe algusest peale tulid õistaimedele appi
Loe edasiJõks lähtus oma doktoritöös eeldusest, et vana mets toetab liigirikkust hästi. “Küsimus oli, kuidas nooremad metsad vana metsa ümber soosivad elurikkust nendes vanemates metsades?” ütleb ta. Täpsemalt huvitasid teda Eesti
Loe edasi