Tartu Ülikoolis kaitstud bioökoloogia bakalaureusetöös tehtud uuringute ja hiljem avaldatava artikli kohaselt on seenteniidistikul võimekus juhtida erinevate organismide vahelist toidu- ja infovõrku. Artikli peaautor Hana Geara, kes jätkab oma magistriõpinguid

Vaatamata puukide kurikuulsusele sõltub nende elu eeskätt nende ohvrite käitumisest. Kuna puugid ise ringi hüpata ei suuda ja nende liikumiskiirus on võrreldes loomadega tagasihoidlik, jääb neil enamasti üle rohukõrtel või

Teadlased arvavad, et kaheksajalgadel on kaks unefaasi, milleks on n-ö vaikne uni ja aktiivne uni. Viimane hõlmab kehaosade tõmblemist nagu võib märgata mõnikord näiteks magavate koerte puhul. Sellele lisaks muutub

Väitekirja autor Ciara Baines märkis, et teadaolevalt kimbutab vähktõbi vähemalt 300 kalaliiki. Eeskätt tekivad kasvajad kalade nahale, lõpustele ja maksa. Samas pole suuremat osa teaduslikult kirjeldatud kalaliike selle nurga alt

Sel aastal on Pürenee poolsaare ümbruses aga sagenenud juhtumid, kus mõõkvaalad uputavad väiksemaid veesõidukeid. Varem pole mõõkvaalad paate sedasi rünnanud. Teadlased ei ole suutnud mõista, mis sellise käitumise vallandas. Küll

Urmas Tartese sõnul on jaanimardikas põnevate elukommetega ja tema leidmine on õnnehetk igale putukahuvilisele. Silmatorkav on jaanimardika puhul see, et emane putukas helendab. “Kui tuua võrdlus inimeste maailmas, siis lennujaamade

Inimkond vinnab põhjavett sedavõrd ahnelt, et Maa põhjaveevarud ei jaotu enam maapõues nii ühtlaselt kui varem. Aastatel 1993–2010 kadus maapõuest umbkaudu kaks triljonit tonni põhjavett. See omakorda jättis jälje põhjapooluse