Kolm aastat oli ta igas ruumis tähelepanu keskpunktis, kuid nüüd pole ehk kindel, kas ta on isegi õiges ruumis.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on olnud Lääne ühtse hoiaku toteemiline kuju marodööritseva ja autokraatliku Venemaa vastu. Churchilli stiilis kohalolek, mis sunnib Euroopat võtma moraalset seisukohta Kremli juhi vastu, kes oli aastaid edukalt püüdnud neid jagada ja ära osta, vahendab CNN.
Ometi oli Zelenski eile kolmapäeval Kiievis koos USA rahandusministri Scott Bessentiga laval kahvatumas seisus. Ta lootis kohtuda isiklikult USA presidendi Donald Trumpiga, et arutada laiaulatuslikku rahunägemust, pärast seda, kui USA president tegi reedel ettepaneku, et nad võiksid peatselt kohtuda, ja tema meeskond asus kohe proovima seda ajastada. Selle asemel esitati talle see, mida Zelenks nimetas „tõsisteks inimesteks” – ja USA miljardäri Bessenti poolt edasi antud rahaline diil, millele ta alla ei kirjutanud.
Just Bessenti põgusa visiidi ajal levisid uudised, et Trump oli hõivatud mujal: pidas viimastel päevadel võib-olla teise telefonikõne Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Trump ütles laupäeval, et nad olid rääkinud, kuid Kreml keeldus seda kinnitamast.
Sel korral eelnes kõnele Ameerika vangi Marc Fogeli ootamatu vabastamine teisipäeval Venemaa vanglast. Trump tervitas vabastatud 61-aastast Fogelit tähtede ja triipudega lipu sisse mähituna, pakkudes tavaliste ameeriklaste silmis Kremlile täiuslikku televisiooni rehabilitatsioonihetke. Miks mitte sõlmida Moskvaga korralik leping, kui nad on lihtsalt head poisid, kes saadavad meie poisid koju?
Zelenski jaoks on see tähendanud 48 tundi õudusunenägusid, malaaria-laadset öist higistamist ja värinaid. Euroopa liidrid sõitsid iga päev raputava rongiga, et lasta end temaga koos pildistada. Nüüd on ta Trumpi telefoniraamatus teisel kohal pärast Putinit, meest, kes on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu all süüdistatud väidetavates Ukraina-vastastes sõjakuritegudes ja kes mürgitab oma rahvast.
Me lihtsalt ei tea üksikasju, millest Trump ja Putin rääkisid. Kuid võime olla kindlad, et Kremli pea on seda hetke oodanud kolm aastat – igatsedes aega, mil tema groteskne tolerantsus sadade venelaste igapäevaste surmade suhtes võib muutuda lääne ühtsuse mõraks või NATO Euroopa liikmetele teatab nende Ameerika garant, et nad on omapäi.
Tundub, et tooni andsid Trump ja Putin ning Zelenski sai järelülevaate. Trump rõõmustas isegi selle üle, et Putin oli kasutanud oma kampaanialoosungit „terve mõistus”, mis viitab sellele, et Kremli juht jätkab oma vastase uurimist hoolikalt, et meelitada. Trump lõpetas oma teise postituse oma kõnest Zelenskiga tähelepanuväärse lausega „Jumal õnnistagu Venemaa ja Ukraina inimesi!”
Tunnike varem purustas Zelenski lootused rahulepingu peamiste põhimõtete üle USA uus kaitseminister Peter Hegseth. Ukraina ei kuulu NATO-sse. Ukraina ei naase kunagi oma 2014. aasta piiride juurde. Mis tahes rahuvalvejõud Venemaa ja Ukraina vahel ei ole Ameerika, vaid Euroopa või mitte-euroopa omad. Euroopa peab enda eest hoolitsema. Esimesed kaks punkti, mida me teadsime – Ukrainal ei õnnestunud 2023. aasta vastupealetungiga territooriumi tagasi vallutada ja see on järgmisel kümnendil tõenäoliselt liiga kaootiline, et jõuda maailma kõige keerukama sõjalise liidu klassi.
Kuid tulevaste rahuvalvejõudude koosseis oli ülioluline. Zelenski oli viimase nädala intervjuudes avalikult nõudnud, et ameeriklased osaleksid rahuvalves, kuna ilma Ameerikata on julgeolekugarantiid väärtusetud. Hegseth lõhkas selle mulli kiiresti, kuna arvati, et USA seab oma mehed ja naised maakera kõige jõhkramal lahinguväljal peamisteks sihtmärkideks.
Selle asemel näeme avalikkuse ees esile kerkimas rahuplaani luud, mis on lähedane erukindral Keith Kelloggi väidetule aprillis, kui ta oli reakodanik, mitte presidendi saadik Ukrainas ja Venemaal. Kellogg soovitas luua eurooplastest mehitatud rahuvalvejõud. Ta ütles, et Ukraina peaks NATO liikmelisusest loobuma. Ta tegi ettepaneku relvarahu sõlmimiseks (ja on sellest ajast alates intervjuudes pakkunud, et Ukrainas võivad järgneda valimised). Ja mis kõige tähtsam, ütles ta, et Ukraina abi tuleks muuta laenudeks, mille Kiiev ühel päeval tagasi maksab. Võib-olla oli see osa Bessenti kolmapäeval Zelenskile tehtud ettepanekust.
Haruldaste maavarade teemat arutati ka kolmapäeval Kiievis, kuigi see ei pruugi ülejäänut arvestades olla suurepärane uudis. Kui Trumpi ahvatleti 2017. aastal Afganistani väidetavalt triljoni dollari väärtuses maavarade tõttu põgusalt toetama, sõlmis ta sellest hoolimata Talibaniga lepingu, et lasta neil veidi üle kahe aasta hiljem üle võtta.
On põhjust loota, et Trumpi seekordne poliitika põhineb muutumatumatel põhimõtetel ja keerukamal eeltööl. Tema ja ta meeskond on selgelt pidanud konfidentsiaalseid arutelusid ja näib, et nad kasutavad Kelloggi mõnda aega tagasi sõnastatud plaani. See nõuab teatud distsipliini. Kuid selle läbi nägemine nõuab ka rakendamist, kavalust ja kannatlikkust. Putinil on seda hunnikutes ja võit Ukrainas määrab aastakümneteks nii tema isikliku ellujäämise, pärandi kui ka jõudude tasakaalu globaalselt. Trumpi jaoks on Ukraina sõda asi, mille ta arvas, et suudab 24 tunni jooksul pärast võimuletulekut korda saada ja mis poleks kunagi alanud, kui ta oleks olnud ametis 2022. aastal.
See ei ole tema prioriteet. Zelenski ka mitte. Tema telefoniraamatus olev mees on Putin. Tema on see, kellega ta soovib rahu sõlmida, kuigi USA ei ole tehniliselt Ukrainas sõjas. Ja see on praegu kõik, mida me teadma peame.
The post USA analüüs: Ukraina on nurka surutud, maavarade diil USA-ga jäigi tegemata appeared first on eestinen.