Esiteks palju õnne elutööpreemia puhul!
Aitäh, mul oli telefon vaikne, sõitsin rattaga just.
Tuli ootamatult selline üllatus? Täna hommikul said teada?
Jah, minister helistas.
Oli suur üllatus?
Noh, muidugi. Meil käib ju harilikult niimoodi, et said PÖFF-ist preemia ja enne veel filmi jaoks toetust, aitab talle küll. Normaalne ju!
Nüüd saad 64 000 eurot, see läheb uue filmi sisse?
Sa teed nalja, aga kurat, see polegi äkki nali. Mingisuguseid töid me peame tegema, arendustoetuse me oleme juba maha joonud.
Nüüd ilmselt tuleb sõita mingid ekskursioonid teha… Õigemini, mitte ekskursioonid, seda nimetatakse peene välismaise sõnaga skautimiseks. Eesti keeles on see võttekohtade otsimine.
Sa oled tegelikult aktiivne looja veel. Eelmine aasta said PÖFF-il elutööpreemia, nüüd jälle, justkui antakse märku, et hakka lõpetama vaikselt?
(naerdes) Ilmselt see nii on jah, aga ühe filmi võiks veel ära teha, seda enam, et stsenaarium on väga hea.
Sa võid mõne sõnaga sellest filmist ka rääkida. Eelmine aasta “OP-is” sa rääkisid, et stsenaarium on töös ja otsite näitlejaid. Kui kaugel see projekt praegu on?
Nüüd näitlejad on otsitud ja stsenaarium on enam-vähem, loomulikult me töötame sellega edasi.
Film räägib selgeks rääkimata, või õigemini isegi häguseks mölisetud teemast nagu baltisakslaste ja eestlaste omavahelised suhted. See põhineb Suumani Tomi (Toomas Suuman, toim.) näidendil “Viimase öö õigus” ja meie filmi pealkiri on ka sama. Ajalooliselt on see piiratud Esimese maailmasõja alguse ja Vabadussõja lõpuga.
On vähe neid, kes teavad, aga tohutu nimekiri on saksa parunitest, kes on autasustastud Vabadusristiga. Sellest ei taheta rääkida.
Võttesse lähete sel aastal? Või kuidas plaan on?
Ma ei tea, millal me võttesse läheme. Me ootame, millal me saame tootmistoetuse, sellepärast oligi see raha preemia kasutamise kohta.
Meil on ettevalmistus tehtud, aga kuna me jäime praegusest voorust välja, siis meil on natukene veel aega sügada, mõelda ja valida võttekohti. Näitlejad olid küll valitud, aga ma loodan, et ei juhtu sama asja, mis paar korda on olnud, et näitlejad jõuavad enne vananenud, kui filmimiseks läheb.
Kuidas sa praegu Eesti filmi olukorda hindad?
Mu arust on lahe, et see meenutab kõige rohkem Rootsi lauda, kus on igasugu värki alates väga maitsvast lõhest lõpetades hirsipudruga. Igaüks võib valida, mis talle meeldib.
Ma olen üritanud hoida end kursis, tänagi plaanisin minna “Pikki pabereid” vaatama. Ma olen koolipoisist saadik kõik Eesti filmid ära vaadanud ja ma ei taha vanuigi ka selle traditsiooniline käega lüüa.
Seega kinno ikka jõuad veel?
Muidugi! Mismõttes jõuan? Nagu kas kohale rooman neljakäpukil kohale või?
Ei, ma mõtlesingi pigem seda, et kas kinos ikka käid veel? Meeldib käia?
Jah, piletid on küll kallid, aga käin jah. Käin vaatamata sellele, et ma olen küberkurjategija ja väga osav näppaja. See pole muuseas kriminaalkuritegu, kui sa endale vaatamiseks neid tõmbad.
Sa oled BFM-iga ka veel seotud, seega sinuga saab rääkida ka Eesti filmi homsest. Kuidas Eesti filmi homne tundub?
Mulle tudengid väga meeldivad ja nad teevad minu silme all tohutud muutused läbi. Tudengitega on ka see, et nad on nii erinevad ja nad võtavad endale niivõrd raskeid ülesandeid, mulle teeb see heameelt. Mulle teeb isegi heameelt see, et nad on mõned nii jaburate ideedega, ma pole võimeline neile mingilgi moel nõu andma, ma koha hoiatan ka neid, et see pole minu veregrupp, aga kui sa tahad, siis tee.
BFM-i loosung on ka olnud, et kus sa veel vigu teed kui mitte BFM-is, sest kui sa hakkad tegema professionaalse töö ajal vigu, siis sul jääb see elukutse katki ja tuleb hakata midagi muud tegema. Selles mõttes on mul hea meel, et tudengid eksperimenteerivad… See sõna on ka nii läikima hõõrutud, aga ütleme siis jõhkramalt, et nad on avantüristid.
Kui ma olen olnud igasugu välismaiste tudengifilmide vaatamisel, siis ma ütleksin, et meie ning üleüldse Ida-Euroopa filmikoolid ehk Poolas, Tšehhis ja iseäranis Rumeenias on lipp väga kõrgel.
Oled vahepeal ka rääkinud, et tervis oli kehv. Praegu sõidad rattaga, seega vist on tervis parem?
Vähehaaval jah. 20 kilo kaalu on vähemaks läinud ja praegu panin 2025. aasta pikima otsa raske ratta ja naelkummide, 30 kilomeetrit, just jõudsin linna tagasi.
See on küll suurepärane asi, millega tähistada värsket elutööpreemia võitu.
(naerdes) Jajah.
Aga palju õnne selle võidu puhul.
Kuule, suur tänu sulle.
