Ristsõnalahendajatele pakuti esimestel aastakümnetel ahvatlevaid auhindu nagu näiteks jänes, ridikül, ilupudel, vaas, veinipudel, kinopiletid, hõbedast mansetinööbid, peenrahakott, fotoaparaat, kohviserviis, reis piiri taha ja palju muud.
Kuna ristsõnade lahendamine pani eestlaste silmad särama, siis 1930ndatel ilmus Eestis juba seitse ristsõna-ajakirja. Esimene ajusportlaste mõõduvõtt, mille auhinnafondi kuulus nii suur kast lauahõbedat kui ka palju muud väärtuslikku, toimus ristsõnaväljaande Ajude Gümnastika eestvedamisel.
9. juunil 1934 võtsid ajusportlased esmakordselt mõõtu
“Meie suurvõistlus toimub 9. juunil!”, seisab kirjas 1934. aasta 26. mai väljaandes Ajude Gümnastika. Tegemist oli eelteatega Eesti esimese ajusportlaste meistrivõistluste kohta, kust oodati eriti osa võtma naisi. Välja oli pandud daamide kategooria eriauhind, suvine garderoob koos kingade ja kübaraga. Kolmele parimale ja 25 kiiremale lahendajale lubati auhindu 50 000 sendi väärtuses, mis kroonide vääringusse pannes oli 500. Auhinnafondi summa oli märkimisväärne, sest 500 krooni eest said umbes kaheksa inimest tervelt kuu aega oma igapäevaseid elamiskulusid katta. Enne teise maailmasõja algust teenisid mehed keskmiselt 80 krooni ja naised 60 krooni.
Kuna esimeste meistrivõistluste tase tõsteti kohe kõrgeks, said ajusportlased hakata lahendama prooviülesandeid. Ajude Gümnastika 26. mai number pakubki kolme ristsõna prooviks, aga avaldab ka kombineerimisristsõna “Leekide mõistatus”, mille kohta öeldi, et heas vormis tegija oli seda lahendanud kaks tundi. “Leekide mõistatuse” lahendajat motiveeriti fotoaparaadi Baby- Boxiga.
Ristsõnagurmaanidel tasub Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist Digar uurida möödunud sajandi 30. aastate väljaandeid, kus tavapäraste ruudustike juurde pakuti mitmesuguseid võtme-, sõna- ja arvmõistatusi. Lahendamiseks vabalt kättesaadavad on Mõistatusleht, Ristsõna album : [“Mõistatusleht” lisa], Ajusportlane, Mõistatuste Magasin, Eesti Mõistatusleht, Ajuspordi Magasin, Ajude Gümnastika.
Ristsõnade võidukäik jätkub
Nõukogude perioodil oli ristsõnade lahendamise hoog vaiksem, sest ristsõnu ilmus vähe. Uus buum ristsõnade lahendamisel saabus eelmise sajandi 80. aastate lõpus ning kasvas vaat et suuremakski kui esimese Eesti iseseisvusperioodi ajal.
Tänapäeval enam auhinnaks jäneseid ega lauahõbedat ei loosita, rohkem on Eestis levinud rahalised auhinnad mõnekümnest kuni mõnesaja euroni ning tasuta ristsõnatellimused. Usinatele lahendajatele loositakse ka praktilisi auhindu – lauamänge, raamatuid, kinopileteid, tehnikavidinaid jm. Eriti ahvatlevad on aga aastaauhinnad: iga suurem ristsõnade väljaandja loosib ühele õnnelikule tellijale välja rahasumma suurusjärgus 5000–7000 eurot.
Nuti Grupi ristsõnade peatoimetaja Tarmo Tuule mäletab ka aegu, mil tuli suuri esemelisi auhindu otse võitjatele koju viia. “Ühel külmal talvel juhtus nii, et fortuuna loosis mitu peavõitu pärnakatele ja nii sõitsime fotograafiga rongiga läbi paksu lume talvisesse suvepealinna, kaenla all kaasas mikrolaineahi, muusikakeskus ning röster,” meenutas ta.
Praegu on Eesti lettidel üle 30 erineva ristsõnaajakirja, suurimad väljaandjad on Kuma, Nuti Grupp, Õhtuleht Kirjastus, Pirkora. Lisaks armastatud paberristsõnadele koguvad populaarsust digiristsõnad, loodud on ka Eesti esimene digiristsõnade keskkond. Kas paberristsõnad kestavad veel sada aastat või võtab digi tulevikus üle, seda näitab aeg.
