“On ministreid, kes arvavad, et elu väljaspool Tartut ja Tallinnas ei peagi kõike endas sisaldama, aga meie nii ei arva. Meie arvame, et inimesel, kes ei ela teatrilinnas, on ka täiesti õigustatud vajadus minna õhtul teatrisse, nautida kultuuri,” sõnas ta. “Teps mitte kõigil pole võimalik lisaks teatripiletile ka transpordile aega ja raha kulutada. See on tükk ettevõtmist ja tänu sellele sõidab Rakvere Teater väga palju mööda Eestit inimestele lähemale.”
Rakvere Teatris toimub 14. novembril konverents, kus arutletakse teatri võimalikkusest väikelinnas. Konverentsist võtavad osa nii kohalike omavalitsuste territooriumil tegutsevate etendusasutuste esindajad kui ka omavalitsuste esindajad. “Teatri roll ei ole ainult esietendada lavastusi, kus saaks naerda ja nutta, vaid ka ühiskonna probleemide üle arutleda,” leiab Väli.
Lisaks Rakvere teatri juhtimisele on Velvo Väli etendusasutuste liidu juht. Viimastel kuudel on Toompeal toimunud kaks piketti kultuuritöötajate palga külmutamise ja valdkonna kärpe vastu. Samuti on kultuurivaldkonna kärbetest meedias juttu olnud.
Väli rääkis, et kuigi teatri- ja ametiühingute juhtidele oli teada, et enda mõtete väljaütlemine ei too suurt ja kiiret muutust, on nad teatud muutust märganud. “Kui varasemalt ei ole töötajate teemal tulevikku vaatavaid otsuseid riigi tasandil välja, räägiti ainult kärpest ja külmutamisest, siis täna on vähemalt ministeeriumi poole pealt avalikkuses kuulda ka seda, et kultuuritöötajate palga eest minnakse võitlema,” tõi ta välja.
“Tõsi, nii nagu ka avalikkuses on öeldud, on seda kõik kultuuriministrid rääkinud. Ma ei mäletagi, et mõni kultuuriminister oleks öelnud, et meie kohe kindlasti ei taha, et kultuuri raha juurde tuleks, aga need võitlused või läbirääkimised ei ole alati vilja kandnud. Aga ega keegi kabinetti sisse ka ei näe, kuidas need võitlused ja argumenteerimised toimunud on: kui palju on olnud ka sügavat soovi selleks,” märkis Väli.
Nii nagu Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep “Vikerhommikule” antud intervjuus ütles, on ka Välja sõnul oluline, et kõik otsused, mis riiklikul tasandil tehakse, oleksid põhjendatud.
“See on ühe riigi arengu puhul täiesti normaalne, et tehakse meeldivaid ja ka kurbi otsuseid. Kui me oleme riiklikul tasandil jõudnud selleni, et me oleme läbi vaielnud, otsustanud ja arutanud, et me hakkame kusagilt midagi kärpima, siis see on kultuuripoliitiliselt teadlik otsus, mida me teeme sellest, et me oleme otsuse läbi vaielnud. Alles siis hakkame vaatama, millised rahalised vahendid selle otsuse jaoks on vajalikud, et me saame selle otsuse ellu viia,” lausus ta.
