Ajaloolise mööbli muuseum avati Rakveres Tallinna tänaval asuvas Rehbinderi majas. “Toolile nõjatudes. Luksust ja lihtsust keskajast Lutheri vabrikuni” keskne ese on tool.
“Tool on ju inimese mugavuse jaoks ja see on kõige kiiremini arenev mööblitüüp. Meil ei ole siin ainult toolid: meil on nende kõrval näha veel kappe, kummuteid, kirste, laudu. Aga tooli arengut ja seda, kui keerukaks on see omal ajal ka ornamendi keeles muutunud, pidasime vajalikuks näidata rohkem,” selgitas Virumaa muuseumide direktor Viljar Vissel, kelle kuraatorituuri on võimalik külastada 4. ja 18. juulil.
Mööblimuuseumi loomisega täideti regioonis selleteemaline tühimik.
“Lähim ajaloolise mööbli muuseum on Viinis, väiksemaid näitusi on Baltikumis ja Skandinaaviamaades. Sellest see idee tuli. Meil on muuseumides ja erakogudes väga palju huvitavat, mida pole siiamaani näidatud,” ütles Vissel.
Näitusel heidetakse pilk valikule ajaloolisest mööblist alates keskajast kuni Lutheri mööblivabriku sünni ja tööstusliku tootmise alguseni.
Mööblimuuseumis eksponeeritakse Virumaa muuseumide mööblikogu kõige väärtuslikumaid esemeid, kuid näha saab museaale vähemalt 15 muuseumi või kollektsionääri kogudest.
Eesti mööbliajaloo näituse ülesehituse aluseks on mööbli ajalooline areng ja kronoloogiliselt liigutakse alates vanimatest esemetest hiliskeskajast ja 16.-17. sajandist 20. sajandi algusesse Lutheri vabriku toodanguni.
Eriliste esemete hulka kuulub Viljar Visseli valikul veel enne avasündmust oma tõelise vanuse paljastanud luksuslik serveerimiskapp credenza, mille valmistamisaeg ulatub tagasi 15. sajandi keskpaika. Kapi nimi vihjab usaldusele, kuna algselt pandi kapile toit, mida teener pidi enne serveerimist maitsma, et välistada mürgitamist.
Näha saab ka Eesti mõisatest pärinevat mööblit. Näiteks perekond von Nolckenitele kuulunud erinevaid toole, mis olid kasutusel Alatskivi mõisas ja laenutatud näitusele Lüneburgis asuva Ostpreußische Landesmuseumi kogust. Eksponeeritud esemete hulgas on toole, millel on istunud Mustpeade vennaskonna liikmed, krahvid ja vürstid, aga ka linnakodanikud.
Muuseumis jagub tegevust kogu perele.
“Meil on siin mööblihuviline põrsake Neff-Neff, kes seikleb läbi mööbli ajaloo. Ja meil on eraldi tegevusruum, kus saab katsuda erinevaid materjale, saab teada, millest koosneb polster ning milline on vedru ja millal need kasutusele võeti. Ning millised on kõige hirmsamad mööblikahjurid,” rääkis Virumaa muuseumide teadusdirektor Inge Laurik-Teder.
Rehbinderi maja renoveerimisel tulid välja vanad seinamaalid
Rakvere kesklinnas asuv varaklassitsistlik aadlielamu – krahv Gustav Dietrich von Rehbinderi linnamaja – valmis 1793. aastal. Maja vahetas peatselt pärast valmimist omanikku. Ostjaks oli Rakvere mõisniku poeg Carl von Tiesenhausen. Viimase omandisse ei jäänud see kauaks – hoone müüdi 1826. aastal Rakvere linnale.
Ruume hakkas eri funktsioonides kasutama linnavalitsus. Eesti Vabariigi ajal oli hoones lisaks linnavalitsusele arhiiv, raamatukogu, tiisikushaigete nõuandla, elektrivõrk jne. Pärast Teist maailmasõda kuni 1962. aastani asus majas Rakvere Linna TSN Täitevkomitee, perekonnaseisuaktide büroo ja rajooni arhiiv. 1970.–1980. aastatel asus siin Rakvere rajooni põllumajandusvalitsus, seejärel Rakvere linnavalitsus.
2016. aastast Virumaa muuseumidele kuuluvas majas on alates 2020. aastast toimunud remondi- ja renoveerimistööd.
H&M Restudio ja Eesti kunstiakadeemia tudengid tegid professor Hilkka Hiiopi juhtimisel hoones põhjaliku detektiivitöö. Leiti seinamaalingute fragmente ja nüüd on kuues ruumis interjöörikujunduse skeem aimatav. Ühtlasi on tegu vanimate leitud seinamaalingutega Rakvere linnas. Lisaks maalingutele leiti mitmeid tapeedifragmente 1860.–1880. aastatest.
Krahv Gustav Dietrich von Rehbinder (1756–1826) oli Virumaa jõukamaid ja ettevõtlikumaid mehi, tõeline valgustusajastu aadlik. Ligikaudu 14 mõisa omaniku kõige esinduslikum kodu asus Udriku mõisas, mille peahoone valmis aasta pärast Rakverre rajatud linnakodu. Udriku häärber on Virumaa üks uhkemaid paleesid, väljendades ideaalselt omaniku väärikat seisust. Kreisilinna Rakverre maja ehitamise ajal elas perekond peamiselt Tallinnas Toompeal ja Imastu mõisas.
Loos on kasutatud allikana Virumaa muuseumide kodulehte.
