“Programmi kokkupanek käib väga tihedas koostöös lastekirjanduskeskusega, nemad teavad ja tunnevad seda valdkonda kõige paremini. Eesti autoritest on olnud kombeks kutsuda neid, kes on osutunud kultuurikapitali lastekirjanduspreemia nominentideks. NIi ka seekord,” selgitas Koff.
Ta lisas, et ka välismaalt tuleb huvitavaid külalisi, nii kirjanikke kui kunstnikke, sest lastekirjanduses on tähtis osa ka illustratsioonil.
Koffi hinnangul loevad väiksemad lapsed algkooli lõpuni päris tublisti. “Nad kindlasti loevad rohkem kui teismelised, kellega on pisut keerulisem. Neil tuleb igasugu muid tähelepanutõmbajaid kõvasti juurde. Festivali eesmärk on see, et algklasside lapsed jääksid raamatute juurde, sest nemad seal veel on, ja kui võimalik, siis tuua veel teismelisi lugemisi juurde,” selgitas Koff.
Koffi rõõmustab, et teismelised siiski tahavad ennast väljendada ja teevad seda huvitavalt. “Olen seda juba aastaid näinud, sest olen HeadRead festivali raames korraldanud õhtut, mille pealkiri on Verinoored. Olen sinna kutsunud peamiselt teismelisi noori luuletajaid ja selle raames libistan sisse infot, et kui tahate hästi kirjutada, siis lugege,” muigas Koff.
“Võib ka juhtuda, et ülelugemine hakkab ühe hetkel takistama. Mõjutataval autoril võib juhtuda selline asi, et tekstid muutuvad kuidagi ümmarguseks, aga minimaalne lugemus peab olema, sest muidu, kuidas ma tean, mida ma teen,” toonitas Koff.
Noorte loomingust leiab Koffi sõnul suurema tihedusega tekste, mis räägivad südameasjadest. “Selle kõrval on palju ka ühiskonnakriitikat, on suhteliselt palju vaimse tervise küsimusi,” rääkis kirjanik.
Koff leidis, et kirjandusfestival HeadRead on oluline just selleks, et tuletada inimestele meelde kirjasõna olulisust. “Ükskõik kui tore ka ei oleks saada infot mujalt ja lasta mängida oma emotsioonidega kinol, televiisoril, teatril või muul, siis kirjandus annab meile midagi, mida ükski muu kunstiliik anda ei saa. Igal kunstiliigil on omad tugevad küljed,” tõdes Koff.
