Enne ajakirjandusvaldkonnas tööle asumist õppis Tallinnast pärit Joakim Klementi natuke aega Tartu Ülikoolis filosoofiat. Mees tõdes, et kuigi filosoofia ei olnud täielikult talle, hakkas teda õpingute käigus rohkem huvitama, mis ühiskonnas toimub. “Tahtsin sellele oma sõna ka sekka öelda või vähemalt paremini aru saada,” meenutas Klementi “Vikerhommikus”, miks pilgu just ajakirjanduse poole pööras.

Esimese ajakirjandusega seotud praktika viis Klementi läbi Postimehes, kus ta oli suvekuudel fotograaf ja operaator. “Alguses ma võib-olla kahtlesin, kui hästi ma suudan ikka ajakirjanik olla, kirjutada ja nii edasi. Mõtlesin, et kuna mul on varem fotohuvi ka olnud ning mulle on meeldinud vanade analoogkaameratega pilti teha, siis võib-olla see sobib.”

Pärast kolme kuud tundis ta, et soovib nüüd ise küsimusi küsima hakata, mitte kaamera taga olla. Enne järgmist suve sattus ta Tartus toimuvale tööandjate messile, kus oli ka rahvusringhääling kohal. Noor ajakirjandushuviline andis kohe teada, et soovib ERR-is praktikat teha ja pani oma nime nimekirja. “Mõne aja pärast keegi helistas ja ütles, et tule,” meenutas ta.

Pärast praktikat käis Klementi kaitseväes ning seejärel alustas ta tööd raadiouudiste Tartu korrespondendina, asendades lapsehoolduspuhkusele läinud kolleegi. “Kui Jane tagasi tuli, läksin üle välisteemadele, olen päris palju julgeolekuteemadest kirjutanud,” täheldas ta.

Ajakirjanik tõdes, et on alati välisuudiste vastu huvi tundnud. Julgeolekuteemade vastu hakkas ta suuremat huvi tundma kaitseväes. “Kui nüüd tuli sõda ka, siis paratamatult loed palju. Ja kui vahepeal näed, et keegi paneb mööda, küsib mitte kõige parema küsimuse või lugu ei ole nii hästi kirjutatud, et sul tekib tunne, et oskaks ise paremini, peab küsima, et kui mitte mina, siis kes,” märkis ta.

Klementi leiab, et Euroopa korrespondendiks kandideerimine oli loogiline jätk tema senisele karjäärile. “Ma olen välisuudiste toimetajana pikalt Euroopa Liidust ja NATO-st, eriti praegu kui julgeolekuteemad on olulised, kirjutanud. See on mõnes mõttes loogiline jätk samu asju sealt edasi teha. Mulle meeldib sündmuste keerises olla – et sa ei loe eilsest lehest, mis kuskil tehti ja kirjutad sellele pärast analüüsi juurde, vaid saad inimestelt otse küsida,” avaldas ta, miks Brüsselisse kandideeris.

Klementi rõhutas, et kuulajatele ja vaatajatele on oluline kõige tähtsam selgelt välja tuua. “Süvaanalüüsid on neile, kes tõesti suudavad ja tunnevad huvi selle vastu. Kõigepealt peab otsese välja rääkima,” leiab ta.

Joakim Klementi asub Brüsselis tööle augustis.