Oluline pühapäeval, 26. mail kell 17.49:

– Zelenski: Venemaa moodustab Ukraina põhjapiiri lähedale uut vägede rühma;

– Hukkunute arv rünnakus Harkivi ehituspoele kasvas 14 inimeseni;

– Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid üle kogu Ukraina;

– Rünnakus Harkivi oblastile hukkus inimene;

– ISW: Venemaal pole piirkonnas piisavalt jõude Harkivi linna vallutamiseks;

– Argentina tahab osaleda röövitud Ukraina laste tagasitoomisel;

– Ukraina komandör: sõdurite puudus avaldab lahinguväljal laastavat mõju;

– Biden: seisame kindlalt Ukraina kõrval, kuid USA armee Ukrainas sõdima ei hakka;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit.

Zelenski: Venemaa moodustab Ukraina põhjapiiri lähedale uut vägede rühma

Venemaa moodustab Harkivi oblasti põhjapiiri lähedale uut vägede rühma, ütles president Volodõmõr Zelenski pühapäeval peetud videopöördumises maailma liidritele.

Venemaa alustas Harkivi oblasti põhjaosas 10. mail pealetungi. Väidetavalt suutsid Moskva väed piirkonnas kümme kilomeetrit edasi tungida, kuni esimene Ukraina kaitseliin nad peatas.

“Praegu kaitseme end sellest kohast 60 kilomeetrit kirdes järjekordse Venemaa kallaletungikatse eest,” ütles Zelenski pöördumises, mis salvestati hävinud Harkivi trükikojas.

“Venemaa valmistub ründetegevuseks ka siit 90 kilomeetrit loodes – meie piiri äärde koondatakse teine ??väerühm… See, kes kõike seda teeb, ei taha rahu,” ütles Zelenski, viidates hiljutistele Venemaa väidetele, et nad soovivad rahu.

Zelenski rõhutas Venemaa igapäevaste õhurünnakute ulatust Ukraina suuruselt teise linna Harkivi vastu, mis asub vähem kui 30 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

“Selles linnas on rohkem kui miljon inimest. Ja igal õhtul ja iga päev tulistab Vene armee linna peamiselt S-300 rakettidega. Need on õhutõrjeraketid, mida Venemaa kasutab aga maa terroriseerimiseks. Pole ühtegi Harkivi linnaosa või tänavat, mis pole selle regulaarse julmuse all kannatada saanud,” ütles president.

Venemaa teatas järjekordse Harkivi oblasti küla vallutamisest

Vene väed hõivasid pühapäeval küla Kirde-Ukrainas Harkivi oblastis, teatas Vene kaitseministeerium.

Ministeeriumi sõnul vallutasid Vene väed Berestove küla.

Rünnakus Harkivi oblastile hukkus inimene

Pühapäeval toimunud Vene vägede rünnakus Bohuslavka külale hukkus üks inimene ja sai vigastada kaks, teatasid oblastivõimud.

Teises rünnakus naaberkülale süttis kolm elumaja.

Hukkunute arv Venemaa rünnakus Harkivi ehitusmaterjalide poele kasvas 14 inimeseni

Laupäeval toimunud Venemaa rünnakus ehitusmaterjalide poele Harkivis hukkus 14 ja sai vigastada 43 inimest, teatas piirkonnaprokuratuur.

Kümme surnukeha on seni tuvastamata, teatas prokuratuur 26. mai hommikul.

Kuberner Oleh Syniehubov ütles Telegrami postituses, et hoonet tabasid kaks Vene juhitavat pommi, tappes kaks inimest ja põhjustades tulekahju.

“Venemaa tabas keset nädalavahetust tahtlikult tsiviilobjekti,” ütles Ukraina siseminister Ihor Klõmenko.

President Volodymyr Zelenski sotsiaalmeedia postituse kohaselt võis rünnaku ajal poes viibida üle 200 inimese.

Vaid mõni tund pärast ehituspoe rünnakut andsid Vene väed Harkivi kesklinnale teise löögi, milles sai vigastada vähemalt 25 inimest.

Russia has launched another brutal attack on our Kharkiv – on a construction hypermarket, on Saturday, right in the middle of the day.

As of now, it is believed that more than 200 people were in the hypermarket. All the emergency services are already on the site and providing… pic.twitter.com/9ItlGHkkEY
— Volodymyr Zelenskyy / ????????? ?????????? (@ZelenskyyUa) May 25, 2024

“Venemaa andis järjekordse jõhkra hoobi meie Harkivile, ehituskaupade hüpermarketile, laupäeval, otse päise päeva ajal,” ütles Zelenski. “Ainult hullumeelne nagu Putin on võimeline tapma ja terroriseerima inimesi sellisel alatul viisil.”

Vene uudisteagentuur TASS teatas julgeolekuallikale viidates, et raketirünnakus ehitusmaterjalide poele hävitati selles asunud “sõjaväeladu ja komandopunkt”.

Venemaa korraldas öösel õhurünnakuid üle kogu Ukraina

Vene väed alustasid ööl vastu pühapäeva laiaulatuslikku õhurünnakut Ukraina vastu, põhjustades mitmes piirkonnas plahvatusi ja vigastades vähemalt kolme inimest, vahendas The Kyiv Independent.

Ukraina õhujõud kuulutasid pühapäeva varahommikul välja õhuhäire kogu riigis, sealhulgas kaugemates lääneoblastites, viidates ohule seoses Vene rakettide, droonide, pommitajate Tu-95MS ja hiljem ka Kinžali ballistiliste rakettidega.

Õhujõud teatasid hommikul, et öö jooksul lasid Ukraina õhutõrjeüksused Mõkolaivi, Odessa, Dnipropetrovski, Poltava, Zaporižžja, Hmelnõtskõi, Kirovo ja Vinnõtsja ja Tšernihivi oblastite kohal alla 31 drooni Shahed ja 12 tiibraketti Kh-101/Kh-555.

ISW: Venemaal pole piirkonnas piisavalt jõude Harkivi linna vallutamiseks

Väidetavalt kavatseb Venemaa rünnakute kiirendamiseks suurendada oma vägesid Harkivi piirkonnas, kuid mõttekoja ISW sõnul pole Venemaal mingit võimalust saada piirkonda nii suuri sõjalisi jõude, et Harkivi linna piirata, rääkimata selle vallutamisest.

Harkivi piirkonna põhjaosas on Ukraina väed taktikaliselt üha proaktiivsemad ning Vene väed on sagedamini kaitsepositsioonidel, teatas USA mõttekoda Instituut Sõjauuringute Instituut (ISW) oma päevases aruandes Ukraina ja Venemaa allikatele tuginedes.

Argentina tahab osaleda röövitud Ukraina laste tagasitoomisel

Argentina plaanib ühineda rahvusvahelise koalitsiooniga Ukrainast sunniviisiliselt Venemaa poolt väljasaadetud laste tagasitoomiseks, teatas Argentiina presidendi kantselei.

Ukraina valitsuse andmebaasi Children of War andmeil on alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainast röövitud 19 500 last. Alla 400 lapse on koju tagasi saadetud.

Ukraina delegatsioon eesotsas presidendi nõuniku Daria Herasõmtšukiga külastas Argentinat projekti raames, mille eesmärk on Ukraina lapsed kodumaale tagasi tuua. Visiidi korraldas Ukraina välisministeerium.

Delegatsioon kohtus Argentina valitsuse ja Rahvuskongressi esindajatega ning EL-i liikmesriikide, kohaliku Ukraina kogukonna, haridustöötajate, ekspertide ja ajakirjanikega.

Märtsis teatas Argentina president Javier Milei, et võib juunis Kiievit külastada. Tegemist oleks esimese Lõuna-Ameerika liidri visiidiga Ukrainasse pärast täiemahulise sõja puhkemist.

Ukraina komandör: sõdurite puudus avaldab lahinguväljal laastavat mõju

Uudisteagentuur UNIAN vahendas anonüümseks jääda soovinud Ukraina komandöri intervjuud telekanalile CNN, kes rääkis sõdurite puudusest lahinguväljal.

“Kui meil oleks Avdijivkas 1000–1500 sõdurit rohkem, siis oleksime kaitsnud nõrku kohti, mille kaudu vaenlane edasi tungis. Kui meil oleks olnud rohkem inimesi, siis oleksime palju kauem vastu pidanud,” ütles komandör.

“Sõdurid vajavad korralikku, mitme kuu pikkust puhkust. Nad peavad paranema, lõõgastuma ja unustama. Nad peavad kulutama oma higi- ja vereraha oma majanduslike ja isiklike probleemide lahendamiseks,” lausus sõjaväelane.

Sõjaväelase sõnul pole teada, kui palju uusi sõdureid mobiliseeritakse.

“Kui palju inimesi välja kutsutakse, pole selge. Kuid juba mõned sõjaväelased mõtlevad, kas see üldse toimib. Nende suurim mure on see, et nad lõpetavad rühmadega, mis on täis inimesi, kes on kohal ainult sellepärast, et keegi neid sundis,” rääkis komandör.

Komandöri sõnul tunnevad inimesed muret selle pärast, et nad saadetakse automaatselt eesliinile, kuid allika kinnitusel see tegelikult nii ei ole.

“Kui oled näiteks spetsialist, kes töötas tsiviilelus infotehnoloogia vallas, raamatupidamises, projektijuhtimises või kasvõi kokana või ametnikuna, siis on sind ka kaitseväel oma oskustega vaja ja saad anda võitu suure panuse liitudes Ukraina relvajõududega,” lisas komandör.

Ukrainas jõustus nädal tagasi laupäeval uus mobilisatsiooniseadus, millega langetati teenistusse kutsumise iga ja karmistati karistusi väeteenistuse vältijatele.

President Volodõmõr Zelenski allkirjastas seaduse 16. aprillil. Mobilisatsiooni alla kuuluvad sõjaväekohuslased vanuses 25–60eluaastat.

Biden: seisame kindlalt Ukraina kõrval, kuid USA armee Ukrainas sõdima ei hakka

USA president Joe Biden ütles laupäeval, et USA seisab kindlalt Ukraina kõrval võitluses Vladimir Putini vastu, kuid märkis, et USA armee Ukrainas sõdima ei hakka, vahendas uudisteagentuur UNIAN meediakanalit Ameerika Hääl.

“Ukrainas ei sõdi ühtegi Ameerika sõdurit. Olen otsustanud selle nii jätta. Kuid me seisame kindlalt Ukrainaga, kui nad seisavad vastamisi julma türanniga. Me ei saa hüljata Ukrainat ja me ei loobu riigi toetamisest sissetungi vastu,” lubas Biden.

“Nüüd toetavad Ameerika sõdurid vapraid ukrainlasi võitluses vabaduse eest. Meie sõdurid töötavad ööpäevaringselt, et tagada laskemoona ja varustuse liikumine nii maal, merel ja ka õhus,” lausus Biden.

Biden selgitas, et sõjaline toetus ei piirdu ainult relvade pakkumisega.

“USA sõjavägi koolitab ka Ukraina kolleege kasutama arenenud relvasüsteeme ja tanke nagu HIMARS, Patriot ja Abrams. Samuti jagavad nad Ukraina arstide ja kirurgidega teadmisi haavatute taktikalise lahinguhoolduse kohta,” lisas Biden.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

• elavjõud umbes 501 190 (võrdlus eelmise päevaga +1110);

• tankid 7662 (+12);

• jalaväe lahingumasinad 14 803 (+17);

• suurtükisüsteemid 12 953 (+24);

• mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1083 (+1);

• õhutõrjesüsteemid 814 (+0);

• lennukid 357 (+1);

• kopterid 326 (+0);

• strateegilised ja taktikalised droonid 10 425 (+11);

• tiibraketid 2209 (+0);

• autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 639 (+31);

• laevad / paadid 27 (+0);

• allveelaevad 1 (+0);

• eritehnika 2111 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe otse allikast