Detroitis sündinud filmimees, kes tootis ja lavastas elu jooksul sadu madalaeelarvelisi filme, avastas ka oma täispööretel töötavate produktsioonifirmade kaudu mitmeid talente ja filmimaailma suurkujusid, nagu Jack Nicholson (“Little Shop of Horrors”), Martin Scorsese ja Robert de Niro (“Boxcar Bertha”.

“Tema filmid olid revolutsioonilised ja ikonoklastilised ning tabasid ajastu vaimu. Kui temalt küsiti, kuidas ta soovib, et teda mäletatakse, vastas ta: “Ma olin filmitegija, muud midagi,” kirjutas perekond järelhüüdes.

1955. aastal produtseeris Corman filmi nimega “The Fast and The Furious”. Kui produtsent Neal Moritz selle filmi avastas ja ise samal ajal kiiretest autodest filmi tootis, otsustas Moritz, et peab selle nime saama ja mehed jõudsid kokkuleppele.

1990. aastal avaldas Corman memuaarid, mille pealkirja võiks eesti keelde tõlkida järgmiselt: “Isemõtleja: kuidas ma tegin Hollywoodis 200 filmi ja ei kaotanud sentigi”. 2011. aastal valminud Alex Stapletoni dokumentaalfilm “Corman’s World: Exploits of a Hollywood Rebel” jälgis filmimehe tegemisi.

1998. aastal pälvis Corman kõige esimese produtsendiauhinna, mis Cannes’i filmifestivalil välja anti.

Corman suri lähedaste ringis oma kodus Santa Monicas, California osariigis.