Tallinnas taksoga sõitjad satuvad sageli olukorda, kus taksojuhtide eesti keele oskus jätab soovida või on sootuks olematu ning ette tuleb juhte, kes ei ole suutelised ka inglise ega vene keeles infot vahetama.
Selleks, et taksojuhina töötada, on tarvis teenindajakaarti ja neid annavad välja kohalikud omavalitsused.
Tallinnas on kord range, sest munitsipaalpolitsei amet (mupo), kes kaarte väljastab, kontrollib kõigepealt taotleja andmete õigsust ja teeb seejärel vastavalt ühistranspordiseadusele päringu karistusregistrisse.
“Kuna on ära määratud rida karistusi, mille olemasolul karistusregistris taotlejale teenindajakaarti ei väljastata, siis esiteks kontrollime, kas taotleja taust on korras. Kui mitte, siis võtame taotlejaga ühendust ja vestleme temaga asjaolude täpsustamiseks,” kirjeldas mupo registriosakonna juhtivspetsialist Kristjan Haljasoks ERR-ile.
Ehkki ühistranspordiseadus keelenõuet ei kehtesta, lähtub mupo Haljasoksa sõnul keeleseaduse alusel kehtestatud määrusest, mille kohaselt peab ühistranspordi juht oskama eesti keelt vähemalt B1 tasemel.
“Kuna keeleseaduse alusel on õigus küsida B1 tõendit vaid keeleametil /…/, siis munitsipaalpolitsei amet lähtub sellest, et kui isik suudab vestluse käigus pidada dialoogi ja vastab lihtsamatele küsimustele, näiteks tema elukoht, miks soovib töötada taksojuhina ja nii edasi, väljastame talle teenindajakaardi. Kui aga isik ei mõista vestlust ja ei suuda eesti keeles vastata, siis me keeldume keeleseadusele viidates teenindajakaardi väljastamisest,” sõnas Haljasoks.
Teenindajakaarte jagavad aga ka teised omavalitsused ja igal pool nõuded nii ranged ei ole, sest ühistranspordiseadus selleks ei kohusta. Tallinna taksojuhid on kohtadena, kust hõlpsamini loa saab, maininud näiteks Maardut ja Keilat.
“Põhjus ongi selles, et ühistranspordiseadus, mille järgi me töötame, ei sätesta keelenõuet ja seetõttu seda tegelikkuses kontrollima ei pea, mida mujal ilmselt ka ei tehta,” tõdes Haljasoks.
Maardus väljastas teenindajakaarte varem Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, kes keeleoskust ei kontrollinud. Nüüdseks on Maardu linn võtnud taksokaartide väljastamise enda kätte ja lubanud hakata ka keeleoskusele tähelepanu pöörama.
ERR-iga oma kogemusi jaganud välismaalane (nimi toimetusele teada) väitis, et soovituse taotleda vedajakaarti mõnest teisest omavalitsusest kui Tallinnast andis keeleoskusega hätta jäänud töösoovijale just Bolti esindaja.
Bolti sõiduteenuse juht Oscar Rõõm lükkas selle süüdistuse tagasi. “Bolt ei anna kunagi soovitust taotleda kaarti mõnest kindlast omavalitsusest,” lausus ta.
Rõõmu sõnul on Boltile tähtis, et klient saaks enda soovitud keeles kvaliteetse teenuse ja juhid järgiksid kõiki seadustest tulenevaid nõudeid. Ka toetab Bolt tema sõnul keeleõpet, pakkudes juhtidele eesti keele õppe võimalusi.
“Lisaks võimaldab meie rakendus suhtlust kliendi ja juhi vahel erinevates keeltes, kasutades selleks automaatset tõlkefunktsiooni. Samuti töötame aktiivselt uute lahenduste kallal, mida eesti keele oskuse tõstmiseks rakendada plaanime, kuid nendest plaanidest peagi tulevikus,” lisas Rõõm.
Keeleameti käed jäävad lühikeseks
Ühistranspordiseadusest eemaldati taksojuhtide keeleoskuse nõue 2016. aastal.
Keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski sõnul ei tähenda see, et taksojuhid ei peakski eesti keelest aru saama, sest keeleseaduse kohaselt peavad ühistranspordijuhid oskama keelt alg- ehk B1 tasemel ning sellesse kategooriasse paigutuvad ka taksojuhid. Niisuguse keeletaseme nõue on tööturul kõige levinum ja Tomuski sõnul tähendab see taset, mille puhul saab inimene eesti keeles asjad aetud.
Keeleametil avaneb taksojuhi kontrollimiseks võimalus siis, kui keegi tema keeleoskuse kohta ametile kaebuse esitab. Juhul, kui on olemas ka info sõiduki numbri või juhi nime kohta, saab keeleamet paluda abi mupolt ning juhi keeleoskuse kontrolli kutsuda.
Paraku ei ilmu osa kutsututest vestlusele ja sundtoomise võimalust ei ole. Vähe sellest, isegi kui taksojuht kohale tuleb, on ametil võimalik talle ettekirjutus teha ja ta aasta pärast uuesti kontrolli kutsuda, kuid trahvi määrata või juhi teenindajakaardi tühistamiseks menetlust algata keeleamet ei saa.
Seega võib umbkeelne juht ka pärast sellist sekkumist edasi taksot sõita ning paljud võõrsilt saabunud juhid on aasta pärast, kui saabub aeg oma paranenud keeleoskust tõestada, siit juba lahkunud.
Tomuski sõnul ei ole taksojuhtide keelenõude kaotamine järelevalve vaatest üldse hea, sest riik annab ühe käega justkui teenindajakaardid, aga teise käega ehk järelevalve kaudu üritab eesti keelt mitteoskavaid inimesi üles leida, et neile ettekirjutus teha. Niisugusena ei ole see süsteem tõhus.
Keeleameti inspektor käib paar korda kuus koos mupoga reididel ja seetõttu on keelega hätta jäänud taksojuhte tänavu varasemast rohkem vestlusele kutsutud.
Kaebusi taksojuhtide puuduliku keeleoskuse kohta saab keeleamet aastas umbes poolsada, millest menetluseni jõutakse umbes paarikümne taksojuhi puhul. Tänavu on aga menetletud juba 20 taksojuhti. Koostöö mupoga on andnud Tomuski sõnul paremaid tulemusi, kuid riigina peaks siiski enamat tegema.
“Üks probleem Bolti juhtidega on see, et väga tihti öeldakse, et see oli juhusõit. Juht väidab, et ta pole ei varem ega hiljem sõitnud ja kaebuse toonud sõit oligi üks juhuslik. Meil pole võimalik välja selgitada, kas see tegelikult oli nii või ei,” sõnas Tomusk.
Keeleameti hinnangul vajab valdkond täpsemat reguleerimist, aga kogu platvormitöötajate temaatika on Tomuski sõnul nii keeruline ja poliitiliselt laetud, et sellega on raske tegeleda.
“Meile tundub, et ka klientide vaatest oleks kõige mõistlikum see keelenõue ühistranspordiseaduse paragrahvi 57 tagasi panna,” lausus Tomusk, kelle sõnul kahe aasta eest seda ettepanekut ka menetleti, kuid poliitilist konsensust ei saavutatud.
Ministeerium: kaebuste hulk on väike
Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on keeleseaduse sätteid juba mõnd aega vaaginud ja jõudnud praeguseks keeleseaduse muutmise väljatöötamiskavatsusega nii kaugele, et mai lõpus plaanitakse see partneritele kooskõlastamiseks saata.
HTM-i keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik ütles, et keeleseaduse analüüsis on nad käsitlenud ka taksojuhtide ja sõidujagamisteenust pakkuvate juhtide teemat.
“Analüüs näitab, et kaebuste hulk eesti keele oskuse puudumise kohta on teenuse tarbimisega võrreldes väike. Näiteks on Bolt välja toonud, et kaebusi eesti keele oskuse puudumise kohta on umbes 0,2 protsendil teenuse tarbimisega võrreldes. Keeleametile tehakse taksojuhtide eesti keele oskuse puudumise kohta umbes 20-25 kaebust aastas,” lausus ta.
Kõverik tõi välja, et näiteks kaubanduses on keeleoskuse puudumise kohta tehtud kaebuste hulk neli-viis korda suurem.
“Oleme analüüsi käigus kohtunud valdkonna esindajatega ning töös on programm taksojuhtide keeleoskuse parandamiseks. Täna liikluses olevad juhid omavad teenindajakaarti, mis eeldab B1 tasemel eesti keele oskust. Oluline on arendada koostööd teenuse pakkujatega, et teenust pakkuvad juhid oskaksid vajalikul tasemel eesti keelt ning vajadusel tõhustada järelevalvet. Kas ja milliste regulatiivsete muudatusteni jõutakse, seda alles hakatakse arutama,” sõnas Kõverik.
Keeleameti juht ütles kaebuste väikse arvu kohta, et enamik inimesi, kes on taksosõidul kehva kogemuse saanud, kaebust ei esita.
“Tõenäoliselt on see probleem tunduvalt suurem, kui meile laekunud kaebuste hulk,” lausus Tomusk, kelle hinnangul pole selline poliitika, kus taksojuht peab oma keeleoskust hakkama tõendama alles kliendi kaebuse järel, päris õige.
“Kui meil Tallinnas on kolm kohalikku keelt, eesti, vene ja inglise, aga taksojuht ei valda neist ühtki, ei saa ta päästeametile helistada, ei saa aru infosiltidest ümbersõitude, liikluskorralduse muudatuste kohta,” loetles ta ohtusid.
Tomusk lisas, et kui inimene, kes on Eestis lühiajaliselt, saab tänu juhiloa omamisele siin taksot sõites hõlpsasti leiva lauale, on see positiivne, kuid kliendi õiguste suhtes see hea ei ole ning leida tuleks kuldne kesktee, et ka kliendi turvalisus oleks tagatud.
Riigikogu Isamaa fraktsioon algatas tänavu märtsis keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu, millega muu hulgas sooviti paika panna ka platvormitööd tegevate isikute keelenõuded, et taksojuhtide teenindajakaardi saamise eelduseks oleks piisav riigikeeleoskus. Valitsus otsustas aga aprilli lõpus eelnõu mitte toetada.
Haridusminister Kristina Kallas põhjendas 26. aprillil riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas, et keeleseaduse muutmine vajab põhjalikumat analüüsi, et kaaluda kitsaskohtade lahendamiseks erinevaid võimalusi. Ta märkis, et kuna haridusministeeriumis on nagunii valmimas keeleseaduse väljatöötamiskavatsus, ei ole otstarbekas enne seda üksikuid sätteid või teemasid puudutavaid seadusemuudatusi teha.
