Financial Times märkis, et Ukraina iga uus pealetung eeldaks täiendavat sõjalist abi lääneliitlastelt, sealhulgas USA-lt. USA viimase, 61 miljardi dollari suuruse, abipaketi kinnitamine võttis aga poliitiliste sisetülide tõttu Kongressis läbimiseks kuid.
USA juhib praegu läbirääkimisi demokraatlike suurriikide rühma G7 liitlaste vahel, et töötada välja kuni 50 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett Ukrainale, teatas Bloomberg 3. mail. Võimalikku paketti rahastatakse väidetavalt külmutatud Venemaa varadelt kogunenud intressidest.
Vaatamata Venemaa eeldatava suvise pealetungi kasvavale survele ja lähikuudel ees ootavale raskele perioodile suudab Ukraina tänu USA relvatarnetele rinnet hoida, märkis Sullivan.
Möödunud kuul ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski intervjuus Saksamaa ajakirjale Bild, et kuigi Ukrainal on olemas plaan võimalikuks vasturünnakuks, sõltub see lääneliitlastelt täiendava abi saamisest.
USA-s lähenevate presidendivalimiste taustal on tõusnud küsimus, kas USA toetab Ukrainat ka siis, kui ekspresident ja vabariiklaste kandidaat Donald Trumpi taas ametisse valitakse.
Aprilli alguses teatas meedia avaldamata allikatele viidates, et Trump oli eraviisiliselt öelnud, et suudab Venemaa sõja lõpetada, avaldades Ukrainale survet Krimm ja Donbass Moskvale loovutada, mida küll tema nõunik eitas.
Trumpi endise nõuniku sõnul andis ekspresident väga selgelt mõista, et tema arvates peab Ukraina olema Venemaa osa.
Vaatamata sellistele kuuldustele avaldas Trump väidetavalt toetust Esindajatekoja spiikrile Mike Johnsonile toetust panna pärast kuudepikkust venimist hääletuse Ukrainale antava sõjalise abi pakett ning on varem soovitanud anda Ukrainale abi laenuna.
