Tallinna vanglas suri jaanuaris narkootikumide üledoosi tõttu kinnipeetav, esialgu pidasid vanglaametnikud surma põhjuseks terviseriket, kirjutab Postimees.
«Pärast ekspertiisi selgus, et kinnipeetava surma põhjustas mürgistus narkootiliste ainete ja ravimikokteili tarbimisest,» ütles vanglate kommunikatsioonispetsialist Alina Poduškina Postimehele.
Poduškina sõnul uuriti juhtunut põhjalikult, kuid teenistusvalvet juhtunu uurimiseks ei algatatud. Ta selgitas, et teenistusvalvet ei ole vaja iga juhtumi puhul tarvis algatada, vastava otsuse teeb justiitsminister. Narkosurma ajal justiitsministri ametis olnud Kalle Laanet ei pidanud järelevalve algatamist vajalikuks.
Sarnane juhtum leidis mullu juulis aset ka Tartu vanglas, küll õnneks kellegi surmaga see ei lõppenud. Kiirabi toimetas Tartu vanglast haiglasse kaks uimasti üledoosi saanud kinnipeetavat. Veel kolm uimasteid tarvitanud vangi vaatasid meedikud üle vanglas kohapeal, nende elu ohus ei olnud ning nad saadeti pärast ülevaatust kambritesse tagasi.
Justiitsminister Kalle Laanet algatas pärast Tartu vangla juhtumit teenistusvalve, et selgitada välja laiemalt kõnealuse juhtumi taustal vangla töökorraldus, praktikate ja juhtimise tõhusus turvalisuse tagamisel.
Teenistusvalve käigus selgus, et vangla toimis kehtivate regulatsioonide ja juhiste järgi ning suuri rikkumisi ei leitud. Teenistusvalve leidis, et tõhustada saaks süsteemset infovahetust erinevate juhtimistasandite ja üksuste vahel.
Samuti täiendati vajalikke juhendeid ja töökorralduslikke reegleid protseduuride, järelkontrollide ja tehniliste vahendite kasutamise paremaks ja selgemaks korraldamiseks.
Poduškina märkis, et üks suurimaid väljakutseid vanglate igapäevatöös on keelatud ainete vanglast eemal hoidmine. «Vanglasse jõuavad kontsentreeritud kujul avalikkuses levinud probleemid. Vanglasse jõutakse kas otseselt või kaudselt just sõltuvuste ja ainete kuritarvitamisega seotud kuritegudega,» märkis ta.
Ligi veerand möödunud aastal süüdimõistetutest kandis karistust otseselt narkokuritegude eest ja olid süüdi mõistetud karistusseadustiku paragrahvi 184 alusel.
«Ka üleüldiselt on valdav osa kinnipeetavatest suuremal või vähemal määral sõltuvustega pahuksis. Praegu näeme Tallinna vangla pealt, et pea pooltel vanglasse karistust kandma tulnud inimestel leitakse esmase testimise käigus verest narkootikumide jääke,» märkis Poduškina.
Vanglad teevad kõik võimaliku, et narkootikumide vanglasse sattumist ja surmajuhtumeid ära hoida. Läbi otsitakse vangidele jõudnud kirjad, kambrid ja külastajad, kinnipeetavatele tehakse uimasti kiirteste, kasutatakse narkokoeri ning uuritakse reovett. Vanglad selgitavad välja kõik uimastite sissetoimetamise kanalid.
«On siiski olukordi, kus oleme keelatu enneaegsel avastamisel sammukene maas. Seda raskendavad uued, väga raskesti tuvastatavad, ülikanged ja ohtlikud ained, mille puhul joobe tekitamiseks on vajalik üliväike kogus. Veelgi keerulisemaks teeb meie töö see, et viimase aja kohtupraktika seab enam piire klaasiga eraldatud kohtumise kasutamiseks ja kokkusaamistele tulevate isikute läbiotsimisel, aga just see on peamine kanal, mille kaudu keelatut vanglasse tuua proovitakse,» lausus Poduškina.
Hiljuti üritas vangiga kokkusaamisele tulnud külaline tuua oma kehaõõnsustes vanglasse sisse üle 300 tableti, mis ennetavalt siiski ametnikele loovutati ja kinnipeetavateni välja ei jõudnud.
Vanglad otsivad uusi võimalusi, kuidas olla samm ees survest narkootikumide vanglasse jõudmisel. Näiteks alustas skaneerimistehnoloogiat arendav Eesti ettevõte GScan arendama vanglates uudset tehnoloogiat keelatud esemete ja ainete leidmiseks.
Aprillist jõustunud vangistusseaduse muudatusega on nüüdsest karistatav ka keelatud aine vanglasse toomise katse.
«Olulist rolli mängib ka narkootikumide vanglasse jõudmise ennetamisel külastajatele tehtav taustakontroll. Sellel teemal on ka käinud esimesel kooskõlastusringil eelnõu, mis täpsustab vanglatesse sisenejate taustakontrolli tegemist,» lisas Poduškina.