Tartu-Valga prefektuur oli aastail 1926[1]–1940 eksisteerinud Eesti politsei piirkondlik prefektuur.
Prefektuuri piirkonda kuulusid Tartu, Valga, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää ja Tõrva linn ning Tartu ja Valga maakond. Prefekti asukoht oli Tartus.
Prefekt oli ka kodanliku õhukaitse Tartu ringkonna juht.
Tartu-Valga prefektid
- 1. aprillist 1927 [2] –1931 Hermann Kruus, Tartu-Valga prefekt
- 1931–1934 Jakob Vares, Tartu-Valga prefekt
- 1934–1940 Viktor Roovere, Tartu-Valga prefekt
- 1935– , Mihkel Laas, Tartu-Valga abiprefekt,
- 1940, Mihkel Laas, Tartu-Valga prefekt
- 26. juulist 1940[4]–, Arved Kansvei, Tartu-Valga prefekt
Tegevuspiirkonnad
- Tartu 1. jaoskonna (Kompanii tänav 8, Küütri tänav 3[5], Kompanii tänav 10[6] Tartus) tegevuspiirkond Tartus: Emajõe paremal kaldal asuv Tartu linna administratiiv-piirkonna põhjapoolne osa, mis lõunapoolsest osast lahutatud Uueturu tänava, Aia tänava, Vaksali tänavaga Aia tänava kohalt kuni Riia tänavani ja Riia tänavaga alates Vaksali tänava kohalt.
- 2. jaoskonna (Õnne tänav 15, 13[6] Tartus) tegevuspiirkond Tartus: Emajõe paremal kaldal asuv Tartu linna administratiiv-piirkonna lõunapoolne osa, mis põhjapoolsest osast lahutatud 1. jaoskonna piiriga.
- 3. jaoskonna (Kalda tänav, Narva tänav 40 [7], Narva maantee 70, Tartu) tegevuspiirkond Tartus: Emajõe pahemal kaldal asuv Tartu linna osa tema administratiivpiirides.
- Tartumaa 1. jaoskonna (Riia tänav 77, Kompanii tänav 10, Õnne tänav 13[6] Tartus) tegevuspiirkond Tartu maakonnas: Ahja, Haaslava, Kambja, Krüüdneri, Kavastu, Kastre-Võnnu, Luunja, Tammistu[küsitav], Raadi, Ropka, Mäksa, Meeksi, Rasina, Vara, Vesneri, Vastse-Kuuste ja Vana-Kuuste vald ja Varnja küla, mis asub Kavastu ja Peipsiäärse valdade piirides, Elistvere, Härjanurme, Jõgeva, Kaarepere, Kudina, Kuremaa, Laeva, Puurmanni, Saadjärve, Sootaga, Tähtvere, Ulila, Vaimastvere, Vorbuse ja Laiuse vald ning Jõgeva alev Tartumaal.
- Mustvee jaoskonna (Tartu tänav 59, Mustvee) tegevuspiirkond Tartumaal: Avinurme, Alatskivi, Kasepää, Kokora, Laius-Tähkvere, Lohusuu, Pala, Peipsiäärne, Ranna, Roela, Saare ja Torma vald ning Mustvee ja Kallaste alev Tartumaal.
- Elva jaoskonna (Koidu tänav 2, Elva) tegevuspiirkond Tartumaal: Aakre, Aru, Hellenurme, Kavilda, Kirepi, Kodijärve, Kongota, Luke, Meeri, Palupera, Pangoti, Pilkuse, Pühajärve, Päidla, Rannu, Rõngu, Uderna, Valguta, Vana-Otepää ja Vastse-Otepää vald ning Elva ja Otepää alev Tartumaal.
- Valga jaoskonna (Vabaduse tänav 6, Valga) tegevuspiirkond Valgamaal: Valga linn ning Taheva, Laanemetsa, Karula, Kaagjärve, Sooru, Keeni, Laatre, Tõlliste, Sangaste, Hummuli, Helme, Lõve, Leebiku, Taagepera, Koorküla, Patküla, Jõgeveste, Holdre ja Kuigatsi vald ning Tõrva linn.
- Tõrva abikomissari (Veski tänav 5, Tõrva) tegevuspiirkond: Hummuli, Helme, Lõve, Leebiku, Taagepera, Koorküla, Patküla, Jõgeveste, Holdre vald ning Tõrva linn Valgamaal[8]..
1926. aastal ühendati Tartu maakonna 1. ja 4. politsei jaoskond. Esimene jaoskond kolis seejärel Riia tänav 77, kuhu asus ka 4. jaoskond[9].
Tegevuspiirkonnad
Tegevuspiirkond, 1939. aastal:
- Tartu, Valga, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee, Otepää ja Tõrva linn ning Tartu ja Valga maakond. [10].
Viited
- ↑ Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus., Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925
- ↑ Ametisse kinnitused., Riigi Teataja, nr. 51, 27 mai 1927
- ↑ Nimetamisi ja ümberpaigutamisi politseis, Postimees, 30. mai 1934, lk 1
- ↑ A. Kansvei Tartu-Valga prefektiks, Lääne Elu: Läänemaa häälekandja, 31 juuli 1940
- ↑ Politsei jaoskond kolis. Politsei 1. jaoskonna kantselei asub 17. novembrist alates Küütri tänawal nr. 3 ühes ruumides poliitilise politseiga., Postimees (1886-1944), nr. 314, 18 november 1930
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Politseijaoskonnad vahetasid asukohti. , Postimees (1886-1944), nr. 188, 13 august 1932
- ↑ Politsei 3. jaoskond kolib. Tartu linna politsei 3. jaoskonna kantselei viiakse Kalda tänavalt üle Narwa t., Postimees (1886-1944), nr. 88, 16 aprill 1932
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 25. märtsist 1927 a. Politseiasutuste kujundamise määruse § 19 põhjal kinnitada ajutiselt, arvates 1. aprillist 1927 a., politseikomissaride ja politseiabikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad), Riigi Teataja, nr. 33, 7 aprill 1927
- ↑ Maakonna politseijaoskonnad koos. Koosseisude kokkutõmbamise tagajärjel ühendatakse Tartu maakonna 1. ja 4. politsei jaoskond. Esimene jaoskond on üle kolinud Riia tän. 77, kuhu nüüd 2. dets. asub ka 4. jaoskond., Postimees (1886-1944), nr. 327, 1 detsember 1926
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939, Riigi Teataja, nr. 92, 20 oktoober 1939