„Ukrainal jätkub HIMARS-i rakette veel kolmeks kuuks.“
Ukraina droonioperaatorid ja suurtükivägi korraldasid rünnaku Vene armee väljaõppekeskusele, tappes vähemalt 30 Vene sõdurit ja hävitades osa nende varustust. Rünnak toimus kusagil Ukraina lõunaosas, tõenäoliselt Hersoni või Zaporižžja oblastis. Ukraina relvajõudude 14. droonipolk tuvastas sihtmärgi ja operatiivstrateegiline väegrupp Tavrija avas tule, kasutades nähtavasti HIMARS-i mitmikraketiheitjaid, mille täppisraketid suudavad tabada sihtmärke kuni 91 km kaugusel.
See operatsioon oli vastus Vene hiljutisele rünnakule Ukraina Tšerkaske väljaõppekeskuse vastu, kus Vene Iskander-rakett tabas halvasti kaitstud treeningvälja. Ukraina sõdurid olid avatud väljal ilma maskeeringuta, sest baasi juhtkond oli hooletu ega olnud taganud piisavat kaitset. Samuti ignoreeriti baasi kohal tundide kaupa hõljunud Vene drooni. Selle tagajärjel hukkus 32 ja sai haavata 100 Ukraina sõdurit. Ukraina vastulöök toimus kõigest kolm päeva hiljem, näidates kiiret ja otsustavat reaktsiooni.
See oli viimase 14 kuu jooksul juba üheksas edukas rünnak Vene väljaõppekeskustele. Varem on Ukraina rünnanud Vene vägesid nii Zaporižžja kui ka Donetski oblastis, hävitades märkimisväärse hulga Vene väljaõppes olevaid sõdureid enne nende rindele saatmist. Üks selline rünnak toimus 2024. aasta novembris, kui Ukraina droon jälgis Vene sõdureid, kes saabusid Zaporižžja oblastis asuvale treeningväljale. Ukraina suurtükivägi kasutas taas HIMARS-i, tabades Vene üksust täppisraketiga ja põhjustades ränki kaotusi.
Erinevalt Ukraina järjekindlatest ja täpsetest rünnakutest on Vene löögid Ukraina väljaõppekeskustele olnud palju harvemad ja põhjustanud vähem kahju. See on osaliselt tingitud Ukraina parematest luurevõimalustest ja kiiremast reageerimisvõimest.
Kuid Ukraina taktikalistest edusammudest olenemata võib nende võime selliseid rünnakuid jätkata peagi väheneda. USA president Donald Trump on peatanud kogu edasise sõjalise abi Ukrainale pärast konflikti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, kellele Trump ja tema asepresident J. D. Vance heitsid ette ebapiisavat tänulikkust varasema abi eest. Kui USA abi ei jätkata ja teised liitlased ei suuda Ukrainale uusi rakette tarnida, võivad HIMARS-id kuivale jääda. Ukraina relvajõud sõltuvad suuresti just neist täppisrelvadest, et tabada sügaval vastase tagalas asuvaid sihtmärke ja Vene vägede koondumispunkte. Kui Ukraina ei suuda oma raketivarusid täiendada, võib see vähendada nende võimet korraldada uusi lööke, mis on seni osutunud üheks tõhusamaks viisiks Vene vägede kahandamiseks enne nende rindele jõudmist.
https://r.muu.ee/47389/92833/fortepikadk2ed.html
Forte vestles treeningväljade ründamisest ja HIMARS-idest Ukraina militaareksperdi Roman Svitaniga.
Selliseid rünnakuid Vene armee treeningväljadele on viimase aasta vältel palju olnud. Kui ma ei eksi, siis see oli üheksas säärane rünnak.
See on Ukraina armee standardne töö. Meil on selleks mehhanism. Peamiselt kasutatakse HIMARS-i, enamasti M30 kassettmoona või ATACMS-i kobarmoonaga rakette, mis ulatuvad kuni 150 kilomeetri kaugusele. Neid kasutatakse selliste ülesannete täitmiseks, kui meie droonid avastavad Vene sõdurite liikumise. Kui välja tuleb vähemalt rood, antakse kohe käsk sihtmärgi ründamiseks ja tulistatakse kas HIMARS-ist rakett või kasutatakse õhujõudude relvi, näiteks JDAM GBU-39. Samuti võidakse kasutada Prantsuse Hammeri täppispomme, aga peamiselt läheb selles olukorras vaja kassettlahingumoona. Ukraina jaoks on need peamiselt HIMARS-i M30 raketid, mis on saadud USA-st. See on üsna levinud praktika. Droonid jälgivad Vene vägede koondumisi, ja kui tuvastatakse vähemalt piisava suurusega üksus, järgneb kohe raketilöök. Ma ei ütleks, et see olnuks midagi erakordset või mingisugune kättemaksuoperatsioon. See on Ukraina raketivägede rutiinne töö.
Mis saab HIMARS-idest ja M270 mitmikraketiheitjatest nüüd, kui Trump on keeldunud Ukrainale sõjalist abi andmast?
Tuleb üle minna Prantsuse täppispommide kasutamisele. Mis muud Ukrainal üle jääb? Prantslased ei ole selles mõttes kitsid – kui nii võib öelda. Nad tarnivad meile lubatud kogustes lennukipomme, seega, kui Ameerika tarned täielikult katkestatakse, kasutame Prantsuse Hammereid. See peaks olema piisav, eriti arvestades, et Ukrainal on juba piisavalt lennukeid. Praegu on vähemalt kaks vana Nõukogude päritolu lennukitüüpi kohandatud Hammer-pomme heitma ja hävitajad Mirage on samuti asunud lahinguülesandeid täitma. Seega ma ei näe selles suurt probleemi – lahendus leitakse.
Kas on olemas alternatiiv HIMARS-i rakettidele peale lennukipommide? Kas Euroopas või Aasias on tootjaid, kes võiksid alternatiive pakkuda? Või pole võimalik Trumpi keeldudest mööda minna?
Ei, asi on selles, et Ukrainal on olemas oma raketid – Olha. Meil on lihtsalt vaja oma tootmine suuremalt käivitada, et vabaneda Ameerikast sõltumisest. Sellest sõltuvusest tuleb täielikult vabaneda, mitte ainult meil, vaid ka Euroopal. Ükskõik mida ameeriklased räägivad ja kui palju nad oma toetust kinnitavad, oleme juba näinud, kuidas nad manipuleerivad ja oma huvides olukordi ümber mängivad. Nad on valmis Euroopat alt vedama samamoodi, nagu nad on Ukrainat alt vedanud. Seetõttu tuleb võimaluse korral Ameerika tootjatest täielikult loobuda.
Ukrainal on väga hea raketisüsteem Olha, mis on saadaval kahes versioonis: juhitav ja juhitamatu. Juhitamatu raketina töötab see mitmikraketiheitjas 70–80 km ulatuses, juhitava raketina aga kuni 120 km kaugusele. Seega peame täielikult keskenduma oma rakettide tootmisele – me oleme arenenud raketitööstusega riik ja meil on see võimekus olemas.
Samuti on meil üle saja mitmikraketiheitja – peamiselt Smertšid –, mida saab kasutada Olha rakettide väljalaskmiseks. Need süsteemid on kõige optimaalsem variant HIMARS-i asendamiseks, sest meil on juba olemas nende jaoks sobivad platvormid ja tehnoloogiline võimekus. Seega parim lahendus on sõltumatuse saavutamine ja oma raketitootmise laiendamine.
Näiteks Kurski oblasti operatsiooni ajal nägime väga selgelt, kui tõhus HIMARS on Vene vägede koondumispaikade vastu. Aga mida te prognoosite järgmisteks kuudeks Trumpi keelu tõttu? Kas see, et Ukrainasse enam HIMARS-i rakette ei saabu, võib põhjustada Ukraina armeele tõsiseid probleeme?
Ei, miks peaks? Esiteks on olemas laovarud, mida võib nimetada armee strateegilisteks varudeks. Neist jätkub umbes kolmeks kuuks, kui jätkata rakettide kasutamist samas tempos nagu praegu. Keegi ei suuda relvatarneid üleöö peatada, seega mõju hakkame tundma alles kolme kuu pärast, kui raketivarud hakkavad ammenduma.
Selleks ajaks tuleb aga käivitada Olha rakettide masstootmine. Tegelikult on tootmisliinid juba olemas, lihtsalt vaja on asjale käik anda. Miks seda seni ei tehtud? Sest meil olid HIMARS-id, seega polnud mõtet massiliselt Olha rakette toota. Aga kui kolme kuu pärast HIMARS-i rakette enam ei ole, siis teame, et peame neist täielikult loobuma. Peame need lihtsalt ära unustama ja vajaduse korral USA-le tagasi andma. Ameeriklased võivad oma poliitikat muuta ja toetuse peatada – sellisel juhul pole meil mõtet enam nende relvade peale loota.
Seega tuleb Ukrainal täielikult keskenduda oma Olha rakettide tootmisele ja mitte otsida alternatiive mujalt. See juhtub kindlasti, võite olla kindel – just nii areneb meie raketitööstus edasi. HIMARS-id saadame ameeriklastele tagasi, neid pole meil vaja.
Nõukogude Liidu jaoks toodeti rakette Ukrainas – seal olid suurepärased projekteerimisbürood, mis isegi 1990-ndatel ja 2000-ndatel arendasid Vene armeele rakette. Kõik teavad Južnoje ehk ukrainapäraselt Pivdenne projekteerimisbürood. Kui palju sellest võimest alles on?
Peamised tootmisvõimsused on kindlasti alles. Esiteks asuvad tsehhid saja meetri sügavusel kalju sees, tänu millele on neid praktiliselt võimatu hävitada – ükski rakett ega pomm ei suuda neid tabada. Need rajatised on loodud taluma isegi tuumalööke. Seega on Ukrainal tootmisbaas olemas, ja kui on piisavalt rahastust, saame tootmise kiiresti käivitada. Ukraina võib toota nii ballistilisi kui ka tiibrakette, mida Južnoje projekteeris ja tootis juba nõukogude ajal. Kui Ukrainal on aasta aega ja vajalik rahastus, saame USA rakettidest täielikult loobuda. Veelgi enam, saame loobuda ka USA navigatsioonisüsteemidest, sest Ukraina vanemad raketid ei kasutanud satelliitjuhtimist, vaid inertsiooninavigatsiooni, mis töötab sõltumatult Ameerika satelliitidest. Jah, tabamistäpsus ei ole nii hea, kuid seda saab kompenseerida suurema lõhkepea võimsusega. Seetõttu liigume juba selles suunas ja teeme vastavaid plaane.
Euroopat tuleb survestada oma sõltumatut kaitsetööstust looma. Kõik relvasüsteemid, mida Euroopas kasutatakse, peavad ka Euroopas toodetud olema. Ei mingit sõltuvust USA-st, Elon Muskist, Trumpist ega ühestki järgmisest USA presidendist. Euroopa peab strateegiliselt täielikult unustama Ameerika olemasolu ja looma oma kaitsesüsteemi. Kolme kuni nelja aastaga tuleb Euroopal üles ehitada iseseisev julgeolekusüsteem, mis kataks Balti riigid, Valgevene ja Ukraina ning Euroopa osa kuni Uuraliteni. Laiemas plaanis on selge, et Venemaa tuleb lammutada ja Euroopa kontrolli all peab olema Venemaa föderatsiooni lääneosa. Mis jääb Uuralitest ida poole – las sellega tegeleb Hiina. Kuid Euroopa julgeolekustrateegia peab puudutama kogu Venemaa läänepoolset osa ja just sellisel viisil tuleb edasi liikuda.
Allikas
You must be logged in to post a comment.