Soome laht on laht Läänemere idaosas. See jääb Eesti, Soome ja Venemaa vahele.
Asend ja suurus
Soome lahe pindala on umbes 29 500 km². Lahe laius keskosas on kuni 130 km. Lahte eraldab Läänemere laiema avamerega keskosast mõtteline joon Põõsaspea neeme, Osmussaare ja Tulliniemi vahel. Teadaolev sügavaim koht (121 m) asub Keri saarest kagus.[1]
Soome lahte suubuvad suurima vooluhulgaga jõed on Neeva ja Narva jõgi. Lahe soolsus on läänes kuni 6 promilli, ida pool järjest väiksem.
Soome lahe kagurannikul asuvad Narva laht, Lauga laht ja Koporje laht, mille vahel paiknevad Kurkula ja Soikino poolsaared.
Lahes asuvad teiste hulgas Naissaar, Suursaar ja Kotlini saar, millest ida pool asub Neeva laht.
Soome lahe nõgu on tekkinud suures osas "Ürg-Neeva" jõe kulutuse toimel. Aluspõhja kihtide kalle ja (põhjaosa graniidist) pehmemad lõunapoolsed settekivimid soodustasid ürgjõe liikumist küljeerosiooni toimel lõunasse. Sellega saabki seletada ka Balti ja Siluri klindi teket.[2][3][4]
Keskkond ja inimtegevus
Soome lahe ääres on palju linnu, millest suurimad on Peterburi, Helsingi ja Tallinn. Lahe ääres on suuri sadamaid ja lahel on tihe laevaliiklus. Suurimad reisisadamad on Helsingi Lõunasadam ja Länsisatama ning Tallinna Vanasadam. Suurimad kaubasadamad on Ust-Luga sadam, Primorski sadam, Peterburi sadam, Muuga sadam, Sillamäe sadam ja Vuosaari sadam.
Helsingi ja Tallinna sadamad kuuluvad ka kõige suurema reisijate arvuga sadamate hulka Euroopas.[5]
Lahes on Eesti ja Soome vahele rajatud merepõhja 350 MW elektrikaabel Estlink 1 (avati 2006) ja Estlink 2 (avati 2014).[6] Arutusel on ka Estlink 3 ühenduse rajamine, mis võiks valmida 2030. aastate esimeses pooles.[7]
Soome laht on Läänemere saastunumaid alasid. Eriti halb on keskkonnaseisund Soome lahe idaosas, Venemaa rannikuvetes.[8]
Aktiivse meretranspordi ühe kõrvaltulemusena on mujalt maailmast laevadega koos Soome lahte jõudnud ja elama asunud mitmeid võõrliike. Neist hiljutisemad on ümarmudil, elegantne krevett, vööt-kirpvähk ja vesikirp Cercopagis pengoi.
Teadaolevalt ujus esimese inimesena üle Soome lahe eesti ujumistreener Bruno Nopponen 2008. aastal.[9]
Nimi
13. sajandil oli lahte kutsutud Mare Estonum ("Eesti meri").[10][11] Kuningas Valdemar II valitsusajal (1202–1241) koostatud Taanist Tallinna viiva mereteekonna kirjelduses nimetatakse lahte Porkkala neeme ja Naissaare vahel ladina keeles mare estonum.[12] Hiljem kutsuti lahte ka Mare Hochlandiae ("Suursaare meri" saare rootsikeelse nime Högland järgi).[10]
Skandinaavia saagades on kasutatud nime Kirjálabotn ("Karjala laht"), mis on jäänud islandi keelde püsima. Vene bõliinades esineb ka море Вирянское ~ Веряйское ("Viru meri"), mis on võinud tähendada nii Läänemerd, Soome lahte kui ka osa sellest. 1551. aasta allikas on nimi sinus Livonicus et Ruthenicus ("Liivi ja Vene laht", see hõlmab nii Läänemerd kui ka Soome lahte), 1589. aastal sinus posterior Liuoniæ ("Liivimaa tagalaht").[11] Rootsi keeles on seda tuntud ka kui Bottenhavet (1791. aastal mainitud kujul Bottenhafwet).[10]
Varaseim teadaolev Soomele osutav nimi esineb 1532. aastal kujul sinus Finnonicus, 1539. aastal on kasutatud mare Finonicum sive sinus Venedicus ("Soome meri ehk Vendi laht").[11] Sellise nime tekkimist on seostatud sellega, et samal ajal hakati Rootsi kuningriigi idaosa kohta kasutama nime Finland (soome keeles Suomi), mis varem tähistas vaid tänapäeva Soome edelaosa Turu lähedal.[10] Sellest ajast saadik esineb samasisulisi nimesid mitmetes keeltes - inglise Gulf of Finland, prantsuse golfe de Finlande, rootsi Finska viken, saksa Finnischer Meerbusen. Eestikeelses kirjanduses esineb alates 19. sajandist nimi Soome laht, esimest korda mainituna 1821. aasta kalendris vormis Some löppe-merresse.[11]
Galerii
-
Suuremas osas jäätunud Soome laht satelliidifotol (jaanuar 2003) -
Kalapüügilaev TB madalikul Mohni saare juures 1985. aastal -
-
-
-
Suomenlinna merekindlus Helsingi lähistel -
-
Toolse linnuse varemed Kunda lahe ääres -
-
Viiburi kindlus Soome lahe kirdenurgas -
Vaade talvisele Kroonlinna sadamale Kotlini saarel -
Viited
- ↑ Eesti Geoloogia Selts. 1993. Rmt: Eesti šelfi geoloogia [toim. Lutt, J. & Raukas, A.]. 1993. Tallinn, lk 192.
- ↑ "Põhja-Eesti klindi tekkest". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. august 2018. Vaadatud 2. märtsil 2016.
- ↑ Igor Tuuling: "Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused" Eesti Loodus, 2009/7
- ↑ Igor Tuuling: "Kuidas on tekkinud Balti klint?" Eesti Loodus, 2008/9
- ↑ Top 20 passenger ports in 2015 - on the basis of number of passengers embarked and disembarked (in 1000).png
- ↑ "Galerii: täna avati Estlink 2" Postimees, 6. märts 2014
- ↑ "Elering põhjendab Eesti ja Soome elektrihinna mäekõrgust vahet pudelikaelaga" ERR, 9. august 2022
- ↑ "Soome lahe idaosa keskkonnaseisund valmistab teadlastele muret" ERR Novaator, 9. jaanuar 2023
- ↑ "Bruno Nopponen ujus esimesena Soomest Eestisse" Postimees, 26. juuli 2008
- ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 Sirkka Paikkala (2010). Reasons for name changes in Finland. Lk 74–75
- ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 Soome laht, Eesti kohanimeraamat
- ↑ Liber Census Daniae, Stockholm, Rigsarkivet, 205, Indre Forhold, 1290–1300, C 8, Kong Valdemars Jordebog, köide A 41, leht 127-128
Välislingid
- Lennart Lennuk: "Soome lahe tervis" Sirp, 16. juuli 2014
- "Hapnikupuudus süveneb Soome lahes vaatamata reostuskoormuse vähenemisele" ERR Novaator, 24. aprill 2024
.png){kind=link}