Rogosi mõis ehk Ruusmäe mõis (saksa keeles Rogosinsky) oli rüütlimõis Rõuge kihelkonnas Võrumaal, nüüdisajal jääb mõisasüda Ruusmäe külla Rõuge vallas Võru maakonnas.
Ajalugu
Mõis asub Haanja kõrgustikul nelja järve vahelisel alal. Varem kandis mõis ka mõisnik Herman Wоffi nime järgi nime Wolfshof.[1] Rogosi mõisat on esmamainitud 1597. ja 1603. aastal. Rogosi kastell-tüüpi kindlusmõisa ja ümbruskonna nimi tuleneb Poola päritoluga vürsti Stanislaus Rogosinsky (poola Stanisław Rogoziński) nimest, kes oli mõisa omanik aastatel 1603–1625 ja ehitas ilmselt soodsa asendi tõttu endise linnuse või keskaegse asula kohale puidust kaitseehitise. Rogosi nimi püsis ümbruskonnal kuni 1. aprillini 1939, kui nimi eestistati Ruusmäeks.
Rootsi kuningas Gustav Adolf II läänistas 1629. aastal Rogosi ja Pindi mõisa Berliini Gümnaasiumi rektorile magister Clas Hermann Liebsdorffile, kes oli 1595. aastal saanud keiser Rudolf II-lt aadlitiitli. Clas Hermannilt päris mõisad tema poeg fiskaalkomissar Joachim von Liebsdorff. Liebsdorffide kätte jäi mõis rohkem kui 130 aastaks.
1701. aastal toimusid Rõuge kihelkonnas Põhjasõja lahingud. 13. septembril toimunud Rõuge lahingut on nimetatud ka Rogosi lahinguks (soome keeles Rogosinskin taistelu), kus Rootsi võidetud lahingus hukkus teiste hulgas Kurisoo ja Imastu mõisniku poeg, ratsameister, vabahärra Henrik Johan Rehbinder (~1670–1701).
1744 abiellus leitnant Joachim von Liebsdorffi (surnud 1744) ja Anna Louise Jacobine von Glasenappi (surnud 1724) tütar Renata von Liebsdorff (1721–1807) Gustav Berend von Glasenappiga (surnud 1775).
12. augustil 1776 omandas mõisa pärimise teel nende poeg, vene major Christer Johann von Glasenapp ja mõis jäi Glasenappidega seotuks kuni riigistamiseni 1919. aastal.
1816. aastal lahutas Otto Reinhold von Glasenapp Ruusmäe mõisast Luutsniku karjamõisa (saksa keeles Lutznik) ja 1860. aastal pärandas selle iseseisva rüütlimõisana poeg Nikolaile.
Glasenappide poolt rajati omapärase arhitektuuriga suletud siseõuega mõisakompleks.
1934. aastal alustas härrastemajas tegevust Ruusmäe kool.
1999. aastal taastati väravatorni historitsistlik tornikiiver.
Alates 2021. aastast haldab mõisa Haanja valla sihtasutus. Mõisas asuvad Ruusmäe rahvamaja ja raamatukogu, külaliskorter ja Haanja Kooli üks lasteaiarühm.[2][3]
Mõisa kalmistu
Pikemalt artiklis Ruusmäe mõisa kalmistu
Kalmistu jääb mõisa südamest linnulennult umbes 350 meetrit põhjakirdesse.
Kirjandust
- Hagemeister, Heinrich von; F. von Buxhovden (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen, lk 58.
Viited
- ↑ Koidu Uustalu, Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis, Keel ja Kirjandus. 1968 nr 12, lk 734
- ↑ Ladva, Asso. Ööbimine Rogosis: vald võttis tugevama õigusega majutusasutuse enda kätte. Õhtuleht, 17. november 2020.
- ↑ Haanja Kooli arengukava aastateks 2021-2026.[alaline kõdulink] Haanja Kooli veebisait.
Välislingid
- Koduleht
- Rogosi-Ruusmäe mõisast Eesti Ajalooarhiivi lehel
- Rogosi mõisnikud Glasenappid Liivimaa Rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus
- Arved Breidaks: Rogosi vana mõisapark äratatakse uuele elule Lõunaeestlane.ee 17. aprill 2017
Kirik: Rõuge Püha Neitsi Maarja kirik
Mõisad: Rõuge kirikumõis | Haanja mõis | Juba mõis | Krabi mõis | Kõrgepalu mõis | Kõrgessaare mõis | Leevi mõis | Luutsniku mõis | Mäesaare mõis | Otsa mõis | Pindi mõis | Plaani mõis | Rogosi mõis | Rõuge kirikumõis | Sänna mõis | Tsooru mõis | Uue-Saaluse mõis | Vana-Kasaritsa mõis | Vana-Nursi mõis | Vana-Roosa mõis | Vana-Saaluse mõis | Vastse-Kasaritsa mõis | Vastse-Nursi mõis | Viitina mõis |