Riia Jakobi eesti kogudus oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistooriumi Liivimaa konsistooriumipiirkonnas, Riia linnas asunud Riia Jakobi kirikus tegutsenud luterlik kirikukogudus.
Riia eesti kogudust on mainitud ajalooürikutes 1777. aastal, kuid kuni 1870. aastani tegutses kogudus koos Riia Jakobi kiriku saksa, rootsi ja soome kogudustega, seejärel aga kogudus iseseisvus.
Koguduse õpetajad
- 1726– Johan Forsman, eesti[viide?] koguduse pastor(õpetaja);
- 1760–1776 M. Karl Norrmann, rootsi ja eesti pastor (Schwedische und ehstnische Prediger)
- 1777–1805 Johann Ytter, rootsi ja eesti pastor
- 1805–1814 Johan Adolph Ytter, rootsi ja eesti pastor
- 1814–1825 pastori koht vakantne
- 1825–1835 Gustav Reinhold Robert Taubenheim, eesti pastor (Ehstnische Prediger)
- 1835–1865 Otto August von Jannau
- 1865–1906 Jakob Heinrich Rudolf Zinck;
- 1907–1914 Eduard Terras
- 1913–1919 Teodor Tallmeister
- 1923–1938 Arnold Häusler
Riia Jakobi kiriku kellamees oli Viljandimaalt pärit Kikka Jaak, kelle Riias sündinud nooremast pojast Kristjan Jaak Petersonist sai Eesti kunstluule rajaja.
Riia Jaani kiriku altarit ehib tänaseni Johann Köleri maal “Halastus”.
Vaata ka
Välislingid
- Arnold Häusler. "Riia Eesti Ew.=Lut. kirik ja kogudus". Eesti Kirik nr 41, 13. oktoober 1927. Lk 325-326; nr 42, 20. oktoober 1927. Lk 331-334
- Karl E. Napiersky, "Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland: Livländische Kirchen- und Prediger-Matrikel". Prediger in den grössern Städten. Schwedische und ehstnische Prediger/Ehstnische Prediger, 1843 seite 22
Välislingid
- Eesti kogudus, www.saaga.ee-s